Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahandus 2002 valmis ootamatusteks

    Välismajanduskeskkond, millest me nii olulisel määral sõltume, oli aasta esimesel poolel igati positiivne, aasta teisel poolel näitas see aga selgeid halvenemise märke.
    Riigi rahanduses on lisaks majanduskeskkonda iseloomustavatele andmetele omad konkreetsed probleemid ja näitajad, millega igapäevaselt tegeldakse. Kõige tähtsam riigi rahandusliku usaldusväärsuse näitaja on tänapäeval tõusnud eelarve tasakaal. Kas riik seab eesmärgiks tasakaalustatud eelarve, kas ta suudab sellest kinni pidada, see on äärmiselt oluline. 2001. aasta lõpetame me eelarve ülejäägiga. Meie eesmärk oli tasakaal, nii et oma tahtmise me siinkohal saame. Eelarve on tasakaalus kolmandat korda pärast rahareformi. Tasakaal pole eesmärk omaette, kuid see on üks parimaid vahendeid riiklike eesmärkide saavutamisel. Tasakaal loob investeeringuteks ja seeläbi ka majanduskasvuks parima keskkonna, samuti aitab ta inflatsioonitempot alla viia.
    Riigi rahanduse tähtsamaid muresid on alati olnud maksukogumine. Käesoleval aastal on maksude laekumine paranenud. Kütuseaktsiisi on 10 kuuga laekunud 73 protsenti rohkem kui möödunud aastal, tubakaaktsiisi on korjatud 21 protsenti rohkem, teisel poolaastal on rohkem kogutud ka alkoholiaktsiisi. Kütusekomponentide maksustamine ja alkoholiaktsiisiladude rakendamine näib andvat hea tulemuse.
    Ei saa jätta märkimata ka seda, et sellest aastast tõsteti üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi 1000 kroonini, nii et rahvale jääb rohkem raha kätte mitte maksude maksmise vältimise, vaid madalate maksude poliitika tõttu. See on suure põhimõttelise tähtsusega. Mida kõrgem on üldine maksudistsipliin, seda madalamaid makse võib ausale kodanikule kehtestada.
    Võitlus maksupettustega sai hoogu juurde ka kohtueelse uurimise ja jälitustegevuse õiguste andmisega maksuametile ja maksupettuste uurimise keskuse moodustamisega.
    Võime kinnitada, et rahandus- ja ettevõtluskliima on Eestis jätkuvalt hea. Selle tunnistuseks on sel aastal saadud arvukalt kõrgeid hinnanguid mitmetes reitingutabelites.
    Eelkõige tunnustusena riigi rahanduspoliitikale koos oma tasakaalustatud eelarve ja madalate maksude poliitikaga tuleb märkida Eesti krediidireitingu tõstmist kõrgeima reitinguga riikide gruppi agentuuride Fitch IBCA ja Standard and Poor?s poolt.
    Märkimisväärne on ka Eesti paigutamine neljandale kohale maailmas majandusvabaduse indeksis, mida koostab USA Heritage Foundation. Eespool on Singapur, Hongkong ja Uus-Meremaa, me jagame oma kohta USA, Iirimaa, Luksemburgi ja Hollandiga. See äratab tõesti tõsist tähelepanu.
    Eestil on endiselt head võimalused ligi meelitada väliskapitali. Lõppeva aasta esimesel poolaastal paigutati Eesti majandusse otseseid välisinvesteeringuid rekordilises mahus. Ka kodumaine investeerimine oli aktiivne. Eriti väike- ja keskmine ettevõtlus on saanud rohkem investeerida oma kasumi arvel. See on osutunud võimalikuks tänu ettevõtte tulumaksu kaotamsele, nii et täna võime me selgesti rääkida tulumaksumuutuse ergutavast mõjust ettevõtlusele. Eesti on teinud selge panuse erainvesteeringute toetamisele ja soodustamisele. Me usume, et see loob õige ja tõhusa aluse edasisele kiirele majanduskasvule.
    Selle aasta lõpp teeb murelikuks. Väliskaubanduse kasvutempod langevad, see mõjub halvasti meie majanduskasvule. Selleks aastaks langetas valitsus majanduskasvu ootusi 4,8-lt protsendilt 4,5 protsendile. Järgmise aasta majanduskasvu ootame varasemalt loodetud 5 protsendi asemel vaid 4 protsenti. Eelarve mahtu oleme sunnitud vähendama.
    Kuidas minna vastu järgmisele aastale? Kui läheb raskeks, saab paremini hakkama riik, kel väike võlakoormus ja kes on küllalt paindlik, et oma kulutusi ümber korraldada ja vajadusel neid kärpida ? sama loogika mis ettevõttelgi. Kindlustunde tagab ka piisavate tagavarade olemasolu ? nii nagu eraeluski.
    Stabiliseerimisreserv, eelarve kassatagavara, mitmed tagatisfondid ? neis on kokku üle viie miljardi krooni. Peale selle riigi muud finantsvarad igasuguste osaluste näol. Võlgu on riigil ja omavalitsustel kokku üle 4 miljardi krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Morgan Stanley tõstis Wise’i hinnasihti
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.