Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja Marek Uusküla arvates kaasneb sellise surveavalduse tulemusel kaupade hinnatõus eelkõige mustal turul. Mingil määral võivad kahaneda kõigi pettuseskeeme kasutavate maaletoojate kasumimarginaalid ja neil ei jää muud üle kui end legaliseerida.
Juba viimased viis aastat on kaupa tolliladudes mitu korda järjest odavamalt edasi müüdud. Seejuures olid mängus offshore-firmad. Tehingute tulemusena kahaneb näiteks 100 000kroonise väärtusega teleritepartii hind 10 000 kroonini. Riigile makstakse käibe- ja tollimaksu 10 000, mitte 100 000 krooni ehk kauba tegeliku väärtuse pealt.
Rahandusministeeriumi ametniku Marek Uusküla andmetel vahetas tolliladudes omanikku kuni 57% sissedeklareeritavast kaubast. Valdaval osal juhtudest kujuneski eesmärgiks riigimaksudest kõvalehoidmine. Selliste tehingute käive küünib aasta lõikes miljardite kroonideni. Riik kaotab omakorda kümneid miljoneid kroone. ?Tegime muudatuse ära, see kätkeb endas teatavat jõumeetodit,? märkis Uusküla.
Muudatuse kohaselt kujuneb kaubalt maksude maksmise aluseks hind, millega ta tollilattu jõuab. Hilisem ost-müük ei muuda maksude maksmise seisukohalt enam midagi.
Endine rahandusminister Mart Opmann märkis, et tema ajal loodi seadused, sh kõnealune määrus vastavalt Euroopa Liidu direktiividele. ?Seadused on nagu juust, kuhu ikka aeg-ajalt auke näritakse. Need topitakse küll umbe, aga siis näritakse jälle uued augud,? rääkis eksrahandusminister.
Tema väitel võib täheldada paari-kolmeaastaseid tsükleid, mil seadustes augud leitakse ja seejärel jälle täis topitakse, praegu on kätte jõudnud täistoppimise aeg.
Rahanduministeeriumi ametniku Marek Uusküla arvamuse kohaselt pidanuks toll läbi aastate kogu aeg lähtuma põhimõttest: kauba riikitoomisel tuleb maksude maksmiseks kindlaks määrata kauba tegelik väärtus. Teisisõnu, kui palju raha on kauba ostja müüjale maksnud. Selles seisnes seaduse mõte.
Teisalt on viimaseid päevi kehtivat rahandusministri määrust tõesti võimalik nii tõlgendada, nagu toll seda on teinud. ?Aga eks me kõik õpime,? lisas Uusküla.
Ka tolliamet on jõudnud tänaseks seisukohale, et sellist laadi tolliladude vaikuses viljeldav äri on ebanormaalne. ?Pettuseskeeme tarvitati tohutult palju,? ütles tolliameti anonüümseks jääda soovinud spetsialist, kelle väitel kahanes kauba väärtus sageli mitme nulli võrra.
Tollilao ATP Freespeed juhataja Peeter Lahe hinnangul ei pruugi tegelik elu sageli nii must-valge olla. Esineb ka juhtumeid, kus osa toidukaubast on tee peal riknenud ja see kantakse maha, mistõttu partii väärtus jällegi kahaneb, sest riigile ei pea prügimäele läinud kraami eest makse maksma. Sageli peitub firmadevahelise mängimise taga toiduainete puhul nõutava litsentsi puudumine. Näiteks juustupartii vahetab omanikku, et makse saaks maksta partii omanik, mitte vahelüli, kellel litsentsi polnud. ?Ent tolliladusid on kasutatud ka riigile väiksemaks maksude maksmiseks,? möönis Laht.
Rahandusministeerium avaldas lootust, et täiendatud määrus avaldatakse 7. jaanuari Riigi Teatajas ning jõustub sellest kuupäevast.
Seotud lood
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.