Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Asutustel keelatud küsida B-kaarte

    Valitsuse 4. detsembri määruse järgi ei ole riigiasutustel enam õigust nõuda inimese käest neid dokumente, mis on kättesaadavad elektroonilisest keskandmebaasist. Riigihanke korraldanud riigiasutus, notarid või näiteks autoregistri töötajad võivad juba loetud nädalate pärast vajaliku dokumendi ise välja trükkida.
    Justiitsministeeriumi registrikeskuse direktori Sirje Rogova kinnitusel on neil andmebaaside kasutajaid kokku ligi 3000, elektroonilise andmebaasi kasutamislepingutega on hõivatud 95 protsenti riigiettevõtetest. Andmebaase kasutavad lisaks neile ka näiteks kohalikud omavalitsused, notarid, kohtutäiturid, enamik Eesti suurettevõtetest.
    Kui täna saab registrist vaadata ettevõtte B-kaardi andmeid, siis kaugem eesmärk on arvutisse skaneerida ka firmade põhikirjad. ?Kõige rohkem aega nõuab majandusaasta aruannete sisseskaneerimine. 2000. aasta aruannetest on ligi 25 000 juba elektroonilises versioonis olemas, ligi 8000 aruannet tuleb neile veel lisaks,? selgitas Rogova.
    Möödunud aasta majandusaasta aruanded muutuvad kättesaadavaks niipea, kui need registrisse jõuavad. Hiljemalt aprillis peaks Rogova sõnul käivituma ka võimalus, et majandusaasta aruandeid saab registrisse saata internetipankade kaudu. ?Ettevõtjatel oleks pankade kaudu tunduvalt lihtsam oma dokumente esitada. Üks normaalne ettevõtja teeb ju niikuinii oma raamatupidamise arvutis, aruande tegemiseks ja saatmiseks oleks vaja vaid dokument ümberformaatida ja teele saata,? ütles Rogova.
    Praegu puudub veel justiitsministri määrus, mis ütleks, et ka väljaprinditud väljavõte arvutiregistrist on aktsepteeritav ametliku dokumendina.
    Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite talituse juhataja Viljar Peep märkis, et sisuliselt on arvutiandmetele juba antud pärisdokumendi staatus.
    Tallinna linnakohtu registriosakonna juhataja Nona Alase sõnul tehakse väljatrükid uue süsteemi puhul turvapaberile ja tembeldatakse, ajalise kokkuhoiu annab see, et käsitsitöö asemel teeb dokumentide registreerimisprotseduure arvuti.
    ?See peaks juba jaanuaris otseselt vähendama järjekordi. Kui senini telliti päevas 400-500 ühikut, mis tuli käsitsi valmis teha, siis uue registri puhul on vaja vajutada vaid arvutinuppu,? sõnas Alas.
    Firmade loomise ja registriandmete muudatustega tegeleva ASi Kermon juhataja Argos Kracht ütles, et elektroonilisest andmebaasist saadud väljavõtete tunnistamine ametlike dokumentidena lihtsustaks oluliselt ka nende tööd. ?Siiamaani oli nii, et me küll kasutasime äriregistri elektroonilist versiooni, kuid sealsete dokumentide väljatrükke tõsiselt ei aktsepteeritud. Kes tahtis, arvestas nende kui dokumentidega, kes ei tahtnud, ei arvestanud,? rääkis Kracht.
    Kevadel on plaanis käivitada koostöös internetipankadega väikefirmadele võimalus teha registreid puudutav infopäring panga kaudu. ?Panga klient läheb oma arveldusarve kaudu päringusüsteemi ja teeb päringuid panga nimel, aga oma kulul. Süsteemi plussiks on see, et registrikeskusega ei ole vaja lepingut sõlmida. See on soodne väikeklientidele, kes pärivad harva ega sõlmi püsikliendilepinguid,? selgitas Viljar Peep.
  • Hetkel kuum
Maailma suurima krüptobörsi juht: 2022 oli krüptole vastupidamise aasta
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Troopikasaarel tõusis sibula hind röögatult kõrgele
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.
Filipiinidel on sibula kilo hind tõusnud 700 peesoni (ligi 12 eurot), mis on rohkem kui sealne päevane miinimumtöötasu.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.