Nädalavahetusel otsustas Argentina lõpuks majandusele laastavaks saanud valuutakomitee süsteemist loobuda ning kinnitas peeso 30 devalveerimise. Seni üks-ühele USA dollariga seotud peeso uus kurss on 1,40 peesot dollarist. 4?5 kuu pärast on kavas valuuta vabalt ujuma lasta.
Nii ühines Argentina riikidega, mis on viimasel kümnendil fikseeritud kursiga hätta jäänud ning devalveerinud ? 1994 Mehhiko, 1997 Tai, Indoneesia ja Korea, 1998 Venemaa, 1999 Brasiilia ning mullu Türgi.
Süsteem toimib aga edukalt edasi Eestis, Leedus ja Bulgaarias, kes naudivad majanduslikku stabiilsust ning kiiret kasvu. Hongkongis on valuutakomitee püsinud 18 aastat.
?Valuutakomitee süsteem on rakendatav, kui sellega kaasneb õige majanduspoliitika,? kommenteeris uudisteagentuurile Reuters Barclay panga arenevate turgude analüütik Jake Moore. Tugev maksebilanss, range eelarvepoliitika ning vahetuskursi sidumine õige valuuta või valuutakorviga on tingimused, et süsteem toimiks.
Argentina läks valuutakomiteele 1991. a, saades peaaegu päevapealt üle 1989. aastal 5000 protsendile tõusnud hüperinflatsioonist. Süsteem oli aastaid edukas, aidates majandust stabiliseerida ning sisendades investorites usaldust.
Olukord muutus, kui Argentina suurim kaubanduspartner Brasiilia ja teised naaberriigid valuutad devalveerisid. See andis neile konkurentsieelise, samas kui Argentina kaubad tugeva dollari tõttu turul kaotajaks jäid.
Fikseeritud kurss ei lasknud muuta intresse ega vahetuskurssi, millega riigid majanduskonjunktuuri languses eksporti ja majandust stimuleerivad. Töö tootlikkuse ja efektiivsuse tõusu pärssisid omakorda Argentina äärmiselt reguleeritud tööturg ning tugevad ametiühingud, kes sõdisid vastu paindlikule palga- ja hinnakujundusele. Just suurem hinnakonkurents siseturul on Eestis ja Hongkongis aidanud valuutakomiteel püsida, kirjutas eile Financial Times.
Ettevõtlusega tegelemine tähendas Argentinas lõpuks 40 kõrgemaid kulusid kui tööstusriikides.
Siiski ei kummutanud Argentina majandust valuutakomitee süsteem, vaid pillav eelarvepoliitika ja suured võlad, leiavad analüütikud. Valuutakomitee ei takistanud laenamist, millega võlakoorem kasvas üle pea. Argentina oli sunnitud 141 miljardi dollarilise välisvõla külmutama, tehes ajalugu läbi aegade suurima võlakriisiga.
Valuutakomitee veendunud pooldajaid, sealhulgas Eestit nõustanud John Hopkinsi ülikooli professorit Steve Hanket, Argentina krahh ei kõigutanud. Küll aga kinnitas see, et lahendus sobib pigem väiksematele riikidele, kus kaubandus on seotud ühe suure partneriga ning valuuta seotud selle partneri valuutaga.
Argentina puudus oli seegi, et polnud strateegiat valuutakomitee süsteemist üleminemiseks. See loodi konkreetse probleemi tarvis, kuid kui hüperinflatsioonist jagu saadi, jäi süsteem paika ülearu kauaks.
Balti riikidel ja Bulgaarial seda probleemi pole. Neid vaadeldakse kui riike, mis liiguvad kindlalt Euroopa Liidu ja pikemas perspektiivis euroga ühinemise suunas. See annab investoritele kindlust, et ka eelarvepoliitikat hoitakse ohjes, et rahaliidu tingimusi täita, ütles Jake Moore. Ujuv kurss teeks aga väikese avatud majandusega riigi suurtele valuutakõikumistele haavatavaks, mis võiks potentsiaalselt saada majandusliku ebastabiilsuse allikaks.
Bulgaaria ja Eesti eelis on seegi, et nende riikide valuutad on seotud euroga, mis on mõlema riigi suurima kaubanduspartneri valuuta. Leedu, mis sidus liti 1991. a dollariga, plaanib samuti oma vääringu veebruaris eurosse ümber siduda.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.