Autonoomne soojendi võib päästa elu

Autonoomse soojendi peamine eripära on see, et ta ei vaja võrgupinget (220 V). Soojendi elektrilistele komponentidele (elektroonika, veepump, kütusepump, puhur) vajaminev vool saadakse auto akult. Soojaefekt tekib kütuse põlemisest. Seega on kapoti all olemas väike põleti ning süsteem toimib analoogselt keskküttesüsteemile.

Seade ise ühendatakse mootori jahutusvedeliku ringlusesse, kus kuumutatud jahutusvedelik pumbatakse esmalt läbi salongi radiaatori ja seejärel läbi mootori. Autosalongi jõuab soe õhk olemasoleva küttesüsteemi kaudu. Soojendi lülitab automaatselt tööle salongi ventilaatori. Autonoomsus tähendabki salongi ja mootori soojendamist ilma mootorit käivitamata, kasutades autos leiduvaid ressursse.

Eelsoojenduseks kuluv aeg sõltub välistemperatuurist, auto mootori ja salongi suurusest ja soojusisolatsioonist. Näiteks 2,3l mootoriga keskklassi auto puhul on +5 ja ?5kraadi vahel pool tundi täiesti piisav soojendusaeg. ?5 kraadist allapoole tuleb kütmisaega pikendada ja umbes ?10 kraadi juures on optimaalne 1 tund. Soojendamiskestvuse optimeerimine on vajalik aku säästmise nimel. Suure läbisõiduga autol ei esine probleeme. Kui aga läbisõit on väike ja autot kasutatakse vaid mõni kilomeeter tööle ja tagasi sõitmiseks, tuleb arvestada aku mahtuvusega.

Sageli arvatakse, et autonoomne soojendi on eeskätt ?diislimeestele? ja ainult väga külma ilma puhul lõbu paariks nädalaks talve jooksul. Kuid see ei ole sugugi nii. Soojendi kasutamisperiood on tegelikult üsna pikk. Juba välistemperatuuril alla +5C on hästi tuntav efekt olemas. See tähendab aega septembrist aprillini. Lisaks toimib soojendi suvel jahutajana, ehk lülitab konditsioneeri soovitud ajal tööle ja autosse istudes on auto juba meeldivalt jahe.

Olulist rolli omavad juhtimisseadmed. Juhtimisseade määrab tegelikult kui paljudes erinevates situatsioonides on võimalik soojendist kasu saada. Taimer sobib kasutamiseks planeeritud elustiili juurde: kindlatel aegadel tööle ja kojusõit, lõunalkäik jne. Seevastu kaugjuhtimine avardab oluliselt soojendi kasutusvõimalusi. Kui ka ootamatu telefonikõne peale peate poole tunni pärast lahkuma, saate ikkagi sooja autosse istuda. Tagasisidega pult omab taimeri funktsioone ja on tabloo peal võimeline auto salongitemperatuuri näitama. Mobiiliga lülitamise tingimuseks on operaatori levialas viibimine (probleemne maakohtades) ja samuti püsi- (SIM kaardi kuumaks) ja lülituskulude olemasolu.

Väga oluline on valida oma auto jaoks sobiliku võimsusega kütteseade. Eestis on enamlevinud kaks autonoomse soojendite kaubamärki: Eberspächer (Hydronic) ja Webasto (Thermo Top). Mis puudutab esimesi, siis Eesti tingimustes sobivad väikeautodele ja keskklassi väiksematele sõiduautodele enamasti Hydronic 4 (küttevõimsusega 4 kW), keskklassist ülespoole, mahtuniversaalidele ning maasturitele sobib Hydronic 5 (küttevõimsusega 5 kW). Thermo soojendite puhul on enamlevinumad Thermo Top E ja Thermo Top C. Enne lõpliku otsuse tegemist tuleb kindlasti nõu pidada asjatundjaga, kes oskab anda soovitusi kliendi individuaalsest eripärast lähtuvalt. Soojendite hinnad ilma paigalduseta algavad 11 000 - 12 000 kroonist.

Soojendite mudelivalik ulatub poolesaja lähedale ning need hõlmavad lisaks sõiduautodele ka kaatreid, veoautosid jne. Kui varem peeti autonoomset soojendit rohkem luksusasjaks, siis nüüd on ta muutunud rohkem tarbeesemeks. Aastal 1995 oli sisuliselt võimatu müüja toodet, mis koos paigaldamisega maksis 15 000 krooni, nüüd aga enam mitte. Selge on aga see, et rohkem ostetakse neid seadmeid suurematele ja kallimatele autodele, kus mängib rolli eeskätt mugavus. Seadme maksumuse saab lisada auto hinnale ja selle hind kajastub liisingu kuumaksete näol.

Autor: Taavi Lind