Tootmis- ja laopindade turg on jätkuvalt kõige passiivsem ning huvitab kinnisvarainvestorit kõige vähem. Uusi spekulatiivseid (kindla rentnikuta) rendipindu rajatakse minimaalselt. Turg on osaliselt euronormide mõjul, osaliselt loomuliku arenguna liikumas kvaliteetsemate pindade suunas, kuid enamik rentnikest on väga hinnatundlikud ? aasta esimese poolega võrreldes ei ole üldine hinnatase ega tipphinnad suurt muutunud.
Rentnike seas on märgata logistika tähtsuse kasvu. Väga raske on leida rentnikke isegi uutele ruumidele halvasti ligipääsetavates asukohtades Kalamaja-Kopli ja Tihniku piirkonnas. Jätkuvalt on kõrgelt hinnatud Kalevi piirkond Pärnu maantee naabruses ning Peterburi tee. Senisest enam on kasvanud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete huvi ladu-kontor-näidistesaal tüüpi pindade vastu suurusega 200?500 m². Nii soovitakse võrreldes suuremate konkurentidega säilitada hinnaeelist ning hoitakse kokku kaupade eksponeerimise arvelt. Seetõttu on üha enam hägustumas piirid väiksemate lao- ja teeninduspindade vahel. Varem peamiselt laorajoonina tuntud Ehitajate tee?Kadaka tee on kujunemas kaubanduspiirkonnaks.
Enamik soodsa asukoha ja optimaalse suurusega vanemaid tootmishooneid on erastamiste, enampakkumiste ja ülevõtmiste kaudu uue omaniku leidnud. Müügiks pakutakse peamiselt mitmekorruselisi amortiseerunud hooneid, mille järele kõrgete renoveerimiskulude tõttu puudub nõudlus. Seetõttu on mitmed huvilised otsustanud ehitada ise soovitud tingimustele vastava hoone.
Uusi laopindasid on viimase paari aasta jooksul enim ehitatud Pärnu maantee äärde Laagrist Saueni ning Peterburi tee äärde. Uued pinnad on rajatud peamiselt oma tarbeks, mistõttu on nende täituvus toimunud varem linna piirides asunud rentnike arvel. Maa tehinguhinnad jäävad Peterburi tee ääres keskmiselt 200?400 kr/m² ning Pärnu maantee ääres 70?150 kr/m² vahemikku.
Ladude rendihinnad on püsinud suhteliselt stabiilsed võrreldes mõne teise kinnisvarasektoriga ja suuri kõikumisi ei ole ka edaspidi oodata.
Laopinnad võib üldistades jagada kahte klassi: vanad (renoveeritud) ja uued ehitised. Vanade puhul on hinnavahemik 30?60 kr/m² (sõltuvalt asukohast, seisukorrast), uusehitiste puhul 60?90 kr/m² (eelkõige oleneb asukohast). Pakkumine peaaegu puudub rendipindade osas, mis on suuremad kui 1000 m². Seda isegi vanemate hoonete puhul. Uusehitiste puhul saab rentnike leidmisel tihti takistuseks kõrge hind. Hind mõjutab asukoha kõrval oluliselt rendipinna likviidsust. Puudust tuntakse erinevate teenustega rendikompleksidest.
Järjest on vähenenud vajadus lihtsa, nn külma lao järele (kütte ja soojustuseta, halvas seisukorras põrand, vanad uksed ja aknad). Paljude ettevõtete nõudmised määravad kindlaks euronõuded, mis on üldjoontes lihtsad ? sile põrand (tolmuvaba), köetavus (soojapidavus), olmetingimused, jaemüügiga tegelevate ettevõtete puhul hea juurdepääs. Vanemate rendipindade omanikud, kes ei ole oma lao-ja tootmishooneid parendanud, peavad ilmselt rentnike leidmiseks edaspidi hinda madalamaks laskma.
Üldjuhul rajavad arendajad lao- ja tootmispindasid konkreetse ettevõtte tarbeks, millest väike osa jääb ka rendipinnaks. Suure ruutmeetrite arvuga laokomplekside ehitamine ainult väljarentimise eesmärgil on praegu liiga riskantne. Nõudluse oluline suurenemine koos hinnatõusuga saab toimuda vaid Eesti majanduse kasvutempo kiirenemise järel.
Autor: Igo Sagri
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.