?Tuginedes Ida-Euroopa riikide kogemusele: kui käivitus teine sammas, siis kasvas hüppeliselt ka kolmanda samba müük,? ütles Ühispanga Fondide juhataja Loit Linnupõld.
Kuna rahvastikuprognoosi järgi jääb maksumaksjaid aina vähemaks, siis 30 aasta pärast on iga pensionäri kohta praeguse 1,6 asemel vaid üks maksumaksja.
Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimehe Priit Potisepa sõnul kujuneb teine sammas pigem riikliku pensioni suhtelise vähenemise kompenseerijaks. Kui praegu on keskmise riigipensioni suhe keskmisse netopalka ca 40, siis rahandusministeerium on pikaajalistes prognoosides hoiatanud, et seda taset on suhteliselt raske hoida ning järgmise 20-30 aasta jooksul võib see langeda koguni 30ni.
1998. aastal, kui vabatahtliku pensionikindlustuse reeglid paika pandi, lootsid mitmed seltsid optimistlikult, et maksusoodustused toovad massiliselt kliente. Päris nii see aga ei läinud.
Hansapanga Kindlustuse andmeil on Eestis praegu 30 000 vabatahtliku kogumispensioni kindlustuse lepingut ning paar tuhat pensionifondi klienti. ?Seda pole küll palju võrreldes töötavate inimeste arvuga ja mõned poliitikud on öelnud õigustatult, et kolmas sammas pensioniprobleemi ei lahenda,? ütles Priit Potisepp. ?Kui viie aasta pärast on meil 100 000 kolmanda sambaga liitunut, siis oleme normaalselt arenenud.?
?Teise sambaga liitub eeldatavasti 40?50 protsenti tööealisest elanikkonnast esimese viie aastaga ning selle ajaga koguneb ca 7 miljardit krooni,? ütles Loit Linnupõld.
Kui arvestada, et Eestis on umbes 650 000 tööealist inimest, siis peaks prognoosi järgi viie aasta pärast olema kohustusliku pensionikindlustusega liitunud üle 300 000 inimese.
Põhjusteks, miks vabatahtlik pensionikindlustus pole loodetavat populaarsust kogunud, luges Potisepp pikaajalise säästmise traditsiooni puudumist. ?Samuti on meil hästi meeles kindlustusseltside pankrotid,? ütles Potisepp. Lisaks ka kümne aasta pikkune kõrge inflatsiooni kogemus, mis on pikaajalise säästmise kõige suurem vaenlane. ?Praegu on inflatsioon jõudnud aga mõistuspärasele tasemele, seltside finantstegevus on korralik ja turg on konsolideerunud.?
Potisepa sõnul hindavad poliitikud teist sammast üle ning loodavad, et selle vilju saab noppida juba kümne aasta pärast. ?Ma kahtlen selles. Praegu tuleb teise sambaga alustada seepärast, et praegu kolmekümnesed saaksid ära elatud pensionipõlves.?
Deloitte&Touche?i maksuosakonna juhataja Jüri Kalda otsustas teise sambaga üldse mitte liituda. Selleks on 1943.?1951. aastal sündinutel aega 1. juunini. ?Ma olen praegu 50aastane ja ma pole kindel, et mulle sellest mingit reaalset tulu ka tekib. Noortel kindlasti,? ütles Kalda. ?Mul on olemas vabatahtlik pensionikindlustus, kuhu läheb kuus 4 palgast.?
Loit Linnupõld selle seisukohaga ei nõustunud. ?Ta käib siiski 13 aastat veel vähemalt tööl ja ma usun, et ka mõnisada krooni pensionilisa on vajalik.?
Seotud lood
Alanud aasta tõotab tulla väikeinvestorite jaoks tegus, sest turge juhivad mitmed tehnoloogilised uuendused, regulatiivsed muudatused ja makromajanduslikud suundumused. Freedom24 analüütikud annavad näpunäiteid, millele tähelepanu pöörata.