Kaubamärgid Doktor ja Lemmik on patendiamet otsustanud registreerida Järlepa Kaubanduse OÜ nimele, kaubamärgi Laste osas pole veel lõplikku otsust tehtud. Kui need kaubamärgid registreeritakse Järlepa Kaubanduse OÜ nimele, ei tohi teised lihatööstused enam ilma Järlepa Kaubanduse loata selliste nimedega vorste toota.
Üleeile saatis lihatööstusi ühendav Lihaliit patendiametisse taotluse vaidlustada kaubamärkide Doktor ja Lemmik Järlepa Kaubanduse OÜ nimele registreerimine. Poolehoidu vaidlustamisele on avaldanud kõik Lihaliidu liikmed, sealhulgas näiteks Rakvere Lihakombinaat, Saaremaa Liha- ja Piimatööstus, Nõo Lihatööstus, Otepää Lihatööstus, Vastse-Kuuste Lihatööstus jne. Doktori- ja Lemmikvorsti toodavad enamik Eesti lihatööstustest, tehes seda juba alates 1960. aastatest nõukogudeaegsete retseptide järgi.
Järlepa Kaubanduse OÜ tegevusena on äriregistris kirjas lisaks toidukaupade ostule, müügile ja vahendamisele toodud ka veel näiteks värskete pagari- ja kondiitritoodete tootmine, kinnisvara ost, müük ja haldamine ning klubiliste ürituste korraldamine. Firmaga seotud isikuteks on märgitud Rein Hünerson ja Eero Lass, kes asutasid 1997. aastal koos Rakvere Lihakombinaadiga ASi Linnulihatooted. Rein Hünerson on praegu Rakvere Lihakombinaadi enamusosalusega ASis Linnulihatooted tegevdirektor ja juhatuse esimees, Eero Lass tootmis- ja müügidirektor.
?See on enam kui jesuiitlik tegu,? ütles Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm. ?Täiesti kurioosne lugu, absurd on registreerida selline kaubamärk, mida kõik kasutavad.?
Horm ütles, et ta ei kommenteeri, millised sanktsioonid võivad Hünersoni oodata ning mida on Hünerson ise oma sellise käigu põhjenduseks toonud. ?Mulle tuli ka täieliku üllatusena see teade, et need vorstinimetused on kaubamärkidena registreerimisel,? ütles Horm. ?Kui aga vaidlustamine ei õnnestu ja see pretsedent läbi läheb, siis võib järelikult kõik asjad registreerida põhimõttel ? kes ees, see mees.? Doktori- ja Lemmikvorsti müük moodustab Hormi sõnul Rakvere Lihakombinaadi tooteportfellist 1?2 protsenti ning neid vorste tehakse juba aastast 1959.
Kui vaidlustamine ei õnnestu, tuleb Hormi sõnul hakata kaubamärkide kasutamise eest tasu maksma. Kui suur see võiks olla, ei osanud Horm öelda, kuna ilmselt on tasu suurus kokkuleppe küsimus.
Rein Hünerson ütles, et ta on küll Järlepa Kaubanduse OÜ asutajaliige, kuid tema põhitöökoht on ikkagi ASis Linnulihatooted. ?Ma tean, et selline kaubamärgiasi on käimas, kuid otseselt tegeleb sellega Eero Lass,? ütles Hünerson. Eero Lass eile oma mobiiltelefonil ei vastanud.
Otepää Lihatööstuse Edgar juht Maie Niit ütles, et enamik retsepte, mille järgi vorste tehakse, on nõukogudeaegsed ning keegi pole neid patenteerinud ega registreerinud. ?On ikka imelik küll, kui nüüd mingi firma üldtunnustatud vorstinimetused oma kaubamärgiks registreerib,? ütles Niit. ?Ma saaks aru, kui neil oleks mingi oma retsept, mida kopeerimise eest on vaja kaitsta.?
Valga Lihatööstuse direktori Elmut Paaveli sõnul võib Hünersoni-Lassi käigu taga olla soov edaspidigi müüa odavast kanamassist toodetud vorsti, mida siis kõlavalt Doktori- või Lemmikvorstiks saab nimetada. ?AS Linnulihatooted kasutab oma vorstides palju odavat kanamassi, nimetades seda kanalihaks, samas aga räägitakse praegu palju, et peaks vorstidesse pandavat kraami hakkama ka nende õigete nimedega nimetama,? rääkis Paavel. ?Ma ei usu, et Hünersoni äriidee on kaubamärgitasude pealt teenida.?
Paavel ütles, et Valga tööstus ei kavatse küll Hünersonile kaubamärkide kasutamise eest maksma hakata. ?Me võime ju Lemmikvorsti nimetada näiteks Lemmiku vorstiks ja ei pea mingit raha maksma,? lisas Paavel.
Patendiametist eile teemale kommentaari polnud võimalik saada, kuna kõik pädevad inimesed viibisid päev läbi koosolekul.
Majandusministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjoni esimees Taivo Kivistik ütles, et selliseid kaubamärgivaidlusi on neid arutlusel olnud üpris tihti. Kui on tegemist üldtuntud nimetusega, mis on pigem juba liiginimetus, siis reeglina apellatsioonikomisjon saadab asja tagasi patendiametisse palvega registreerimine tühistada.
Komisjon käib koos üle kahe nädala.
Viimane eitav otsus, mis Kivistikule meenus, puudutab juustusorti Atleet, kus Saaremaa juustutootja soovis oma nimele nimetust ?Saare Atleet?. Selle vastu protestis Võru juustutootja, kes valmistab ?Atleeti?. Nüüd on asi kohtus, kuna Saaremaa tootja polnud kaubamärgi mitteregistreerimisega päri.
Patendiametil on õigus kaubamärk registreerida ja ka sellest keelduda, kõik oleneb tehtud ekspertiisi tulemustest, selgitas Kivistik.
Vorstide kohta ei olnud apellatsioonikomisjon eilseks avaldust saanud ja Kivistik ei olnud juhtumist midagi veel kuulnud.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.