Uus viilkatus loob lisaelamispinda

Nõukogude ajal ehitatud korruselamute katused vajavad remonti. Ühistud seisavad küsimuse ees ? kas piirduda katusekatte uuendamisega, teha täies mahus kapitaalremont (sisaldab uute kallete loomist ja lisasoojustamist) või ehitada välja viilkatus?

Kahjuks peab tõdema, et just korteriühistute hulgas vohab suurim asjatundmatus ja sellest johtuvalt mõttetute ja lausa rumalate lahenduste ning odavaimate materjalide ning odava töötegija kasutamine. Põhjus on loomulikult spetsialisti puudumine ühistu liikmete hulgas ja soovimatus teda väljastpoolt palgata. Samuti mõjutab teabe puudus, eelkõige aga vastavate normide puudulikkus ja rakendusjuhiste, kvaliteedinõuete ning standardite puudumine.

Juba tööde kavandamine, projekteerimine eeldab kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide kaasamist, rääkimata samade omadustega inimese palkamisest järelevalveks.

Tihti võib kohata mõtlematult ja võimalikult odavalt ehitatud tsingitud profiilplekist monstrumkatuseid üksikuna lamekatuse rajoonis. Valdavalt ei ole sellised monstrumid ka lisasoojustatud ja on sisuliselt raha tuulde loopimine. Sama summa eest oleks saanud lamekatuse kapitaalremondi koos lisakallete loomise, lisasoojustuse paigaldamise, kahekordse hüdroisolatsiooni ja plekitöödega. Selline katus riivab silma ? sisuliselt on tehtud täiesti mõttetu kulutus.

Viilkatused pole samuti ei probleemi- ega hooldusvabad, samuti mitte veekindlamad kui lamekatus. Kaasnevad jää- ja lumeprobleemid, mille lahendamiseks tuleb välja ehitada kallis küttekaablite süsteem. Vihmaveerennide hooldamiseks tuleb vähemalt kord aastas (soovitavalt kaks korda ? sügisel ja kevadel) tellida korvtõstuk.

Eesti tellijates on sügavalt juurdunud arusaam, et lamekatus meie oludesse ei sobi ja viilkatusele üleminek lahendab kõik probleemid.

Põhjamaade praktika ja seal tehtud uuringud kinnitavad, et korralikult tehtud, põhjamaade kliimaolusid arvestav lamekatus, kus on kasutatud kliimaoludesse sobivaid materjale, kestab isegi rohkem kui 40 aastat. Moodsamad saadaolevad materjalid viivad kestvuse isegi üle viie aastakümne. Mõistagi tuleb sellise tulemuse saavutamiseks rangelt jälgida kõiki Põhjamaades kehtestatud norme, rakendusjuhiseid, kvaliteedinõudeid ja standardeid.

Meie lamekatused on sellistest lahendustest 2?5 korda odavamad, seega pole midagi imestada, kui nad ei kesta üle 10?20 aasta, tihti mitte nii kauagi.

Keerulisemad, arvukate läbiviikude, soppidega mitmetasapinnalised viilkatused on sama problemaatilised kui lamekatused. Mõlema, nii viil- kui ka lamekatuse veepidavuseks ja tõhusaks toimivuseks on vaja korralikke materjale, tehnoloogia järgimist ning kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu ja spetsialiste (Põhjamaade ehitusnormidest, rakendusjuhistest ja kvaliteedinõuetest kinnipidamist).

Minu arvates on lamekatuse ümberehitus viilkatuseks õigustatud kahel juhul:

ruumi juurdesaamiseks;hoone välimuse parandamiseks.

Seega eeldab katuse remont/ümberehitus suuremat kavandamist ja eelkõige peaga mõtlemist. Mõttetult kallitele lahendustele pole otstarbekas raha raisata.

Soovitan enne mis tahes ehitustööde kavandamist läbi lugeda Klaus Pelkoneni raamatuke ?Väikeelamu ehitaja meelespea?, kus on lihtsad tõed äärmiselt lakooniliselt välja öeldud. Kindlasti on neid väga kasulik järgida.

Autor: Alo Karu