• OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%96,52
  • OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 2250,06%39 174,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%96,52
  • 16.01.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uus viilkatus loob lisaelamispinda

Nõukogude ajal ehitatud korruselamute katused vajavad remonti. Ühistud seisavad küsimuse ees ? kas piirduda katusekatte uuendamisega, teha täies mahus kapitaalremont (sisaldab uute kallete loomist ja lisasoojustamist) või ehitada välja viilkatus?
Kahjuks peab tõdema, et just korteriühistute hulgas vohab suurim asjatundmatus ja sellest johtuvalt mõttetute ja lausa rumalate lahenduste ning odavaimate materjalide ning odava töötegija kasutamine. Põhjus on loomulikult spetsialisti puudumine ühistu liikmete hulgas ja soovimatus teda väljastpoolt palgata. Samuti mõjutab teabe puudus, eelkõige aga vastavate normide puudulikkus ja rakendusjuhiste, kvaliteedinõuete ning standardite puudumine.
Juba tööde kavandamine, projekteerimine eeldab kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide kaasamist, rääkimata samade omadustega inimese palkamisest järelevalveks.
Tihti saavad ühistu etteotsa inimesed, kes ei usu lamekatuste kestvusse ja vettpidavusse ning püüavad iga hinnaga läbi suruda viilkatuse lahenduse. Üldjuhul ei tunne nad ka viilkatuseid ja korraliku ning nägusa viilkatuse asemel ehitatakse madalaima võimaliku (või veelgi väiksema) kaldega odavaimast profiilplekist näotu monstrum.
Loomulikult tuleb uurida viilkatuse sobivust ümbritsevasse keskkonda. Kui on tegemist lamekatustega elamukvartaliga, võib ka eraldi hoonena võttes imekena lahendus kaugemalt vaadeldes välja näha kui sadul sea seljas.
Viilkatuseks ümberehitus ei ole niisama lihtne. Lahendus vajab nii arhitektuurset kui ka konstruktiivset projekti ja linna- või linnaosavalitsuse luba. Seetõttu võiks kaaluda tervele elamugrupile viilkatuste ehitamist. See aga eeldab suuremat selgitustööd. Kindlasti tasub viilkatuseprojektiga koos tellida ka fassaadilahendus.
Viilkatusele üleminekul tuleks eelkõige kaaluda lisakorruse väljaehitamise võimalust. Spetsialistide hinnangul on nii võimalik ehitada kuni 1/3 võrra odavama ruutmeetri maksumusega kortereid kui uusehitusena.
Kui pole võimalik või kui ei riskita kohe katusealuste korterite väljaehitamist ette võtta, tuleb katus siiski ehitada sellisest perspektiivist lähtudes, et hilisem väljaehitus oleks võimalik.
Arvesse tuleb loomulikult võtta nii elukeskkonda kui ka elamu asukohta (linna) ja piirkonda. Pole ju kusagil ääremaadel mõtet välja ehitada lisakorrust, kui tühje kortereid on niigi ja nende hind võrreldes pealinna ja suuremate linnadega on enam kui viis korda madalam.
Suuremates linnades, eriti Tallinnas on katusealuste väljaehitamist edukalt praktiseeritud ? tõsi küll, valdavalt olemasolevate viilkatustega hoonetel kallimates piirkondades. Tean, et ehitusettevõtted ja kinnisvaraarendajad on nõus ühistutele tasuta uue katuse paigaldama, kui katusealune lubataks välja ehitada korteriteks ? müügitulu jääb sel juhul muidugi teostajale. Samas tuleks kaaluda ühistupoolset arendusprojekti.
Korterite müügist saadavat tulu saab edukalt rakendada kogu ühistu teenistusse, kuna 15?40 aastat vanad korterelamud vajavad tavaliselt enam kui 10miljonilist investeeringut. Kui ise ei julgeta laenuriske kanda võtta, tuleks leida mõni usaldusväärne kinnisvaraarendus- või ehitusfirma. Vähemalt katus on samahästi kui tasuta käes ja ühistu liikmete arv suureneb maksujõuliste ja ettevõtlike osanike arvel.
Tihti võib kohata mõtlematult ja võimalikult odavalt ehitatud tsingitud profiilplekist monstrumkatuseid üksikuna lamekatuse rajoonis. Valdavalt ei ole sellised monstrumid ka lisasoojustatud ja on sisuliselt raha tuulde loopimine. Sama summa eest oleks saanud lamekatuse kapitaalremondi koos lisakallete loomise, lisasoojustuse paigaldamise, kahekordse hüdroisolatsiooni ja plekitöödega. Selline katus riivab silma ? sisuliselt on tehtud täiesti mõttetu kulutus.
Viilkatused pole samuti ei probleemi- ega hooldusvabad, samuti mitte veekindlamad kui lamekatus. Kaasnevad jää- ja lumeprobleemid, mille lahendamiseks tuleb välja ehitada kallis küttekaablite süsteem. Vihmaveerennide hooldamiseks tuleb vähemalt kord aastas (soovitavalt kaks korda ? sügisel ja kevadel) tellida korvtõstuk.
Eesti tellijates on sügavalt juurdunud arusaam, et lamekatus meie oludesse ei sobi ja viilkatusele üleminek lahendab kõik probleemid.
Põhjamaade praktika ja seal tehtud uuringud kinnitavad, et korralikult tehtud, põhjamaade kliimaolusid arvestav lamekatus, kus on kasutatud kliimaoludesse sobivaid materjale, kestab isegi rohkem kui 40 aastat. Moodsamad saadaolevad materjalid viivad kestvuse isegi üle viie aastakümne. Mõistagi tuleb sellise tulemuse saavutamiseks rangelt jälgida kõiki Põhjamaades kehtestatud norme, rakendusjuhiseid, kvaliteedinõudeid ja standardeid.
Meie lamekatused on sellistest lahendustest 2?5 korda odavamad, seega pole midagi imestada, kui nad ei kesta üle 10?20 aasta, tihti mitte nii kauagi.
Keerulisemad, arvukate läbiviikude, soppidega mitmetasapinnalised viilkatused on sama problemaatilised kui lamekatused. Mõlema, nii viil- kui ka lamekatuse veepidavuseks ja tõhusaks toimivuseks on vaja korralikke materjale, tehnoloogia järgimist ning kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu ja spetsialiste (Põhjamaade ehitusnormidest, rakendusjuhistest ja kvaliteedinõuetest kinnipidamist).
Minu arvates on lamekatuse ümberehitus viilkatuseks õigustatud kahel juhul:
ruumi juurdesaamiseks;hoone välimuse parandamiseks.
Seega eeldab katuse remont/ümberehitus suuremat kavandamist ja eelkõige peaga mõtlemist. Mõttetult kallitele lahendustele pole otstarbekas raha raisata.
Soovitan enne mis tahes ehitustööde kavandamist läbi lugeda Klaus Pelkoneni raamatuke ?Väikeelamu ehitaja meelespea?, kus on lihtsad tõed äärmiselt lakooniliselt välja öeldud. Kindlasti on neid väga kasulik järgida.
Autor: Alo Karu

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.02.25, 11:51
SEB: digilahenduste võidukäik ei vabasta ettevõtteid küberturvalisuse vajadusest
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele