Euroopa Liidu asutamislepingu kohaselt on ühenduse üks eesmärk kõrvaldada tõkked isikute ja teenuste vabalt liikumiselt.
Teenuste vaba liikumise raames lähetab üha suurem arv ettevõtjaid teise riiki ka oma töötajad. See on tinginud vajaduse luua rahvusvahelisele teenuste osutamisele keskkond, mis tagaks töötajate õigused ja õiglase konkurentsi.
Vastav regulatsioon on ka Euroopa Liidus suhteliselt uus ning praktika ja kogemused veel lünklikud. Eesti alles töötab välja vastavat seadusandlust.
Kui Eestist saab Euroopa Liidu liikmesriik, siis on meie tööandjail kasulik teada, millega tuleb arvestada, kui soovitakse oma tööjõuga mõnes teises liikmesriigis teenust osutada. Töötajail on kasulik teada, millised on sellises olukorras tema õigused.
Mida Euroopa Liidu liikmesriigid reguleerivad?
Euroopa Liidu direktiivi (96/71/EÜ) alusel reguleerib iga liikmesriik ise nende töötajate garantiisid, kes teenuste osutamise raames sellesse riiki tööle tulevad. Seega peaks ettevõte endale eelnevalt selgeks tegema, kuidas riigis, kuhu ta oma töötajaid lähetab, asju korraldada.
Tavaliselt leiab selle eraldi seadusest, mõnes riigis on vastavad sätted töökoodeksis. Olukorra tundmine hoiab ära seaduserikkumised, sest mõnel pool nõutakse eelnevat registreerimist sealses tööinspektsioonis.
Lähtuvalt direktiivist tulevad arvesse kolme tüüpi lähetused:
lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja (kelleks võib olla ka füüsilisest isikust ettevõtja) ja selle osapoole vahel, kellele teenused on suunatud;
töötaja lähetatakse kontsernisiseselt teise ettevõttesse, mis asub teises liikmesriigis;
ajutist tööjõudu vahendav ettevõte vahendab teise liikmesriiki tööjõudu.
Kõikidel nendel juhtudel peab olema lähetatava töötajaga sõlmitud tööleping ning kahtlemata peab lähetatava töötajaga säilima lähetuse ajaks töösuhe.
Töötaja mõiste määratletakse vastavalt selle liikmesriigi seadusandlusele, kuhu töötaja on lähetatud. Need töötajad, kelle töö iseloom ongi liikuv, (kaugsõiduautojuhid, kaubalaevastiku merdsõitev personal, ajakirjanikud jt.) ei kuulu selle regulatsiooni alla.
Regulatsiooni üks eesmärk on töötajate kaitsmine. Teenuste liikumise raames teise liikmesriiki lähetatud töötajale peab põhitingimuste osas olema tagatud samasugune kohtlemine nagu on kohalikul töötajal samaväärsel ametikohal.
Lähetatav ettevõte peab garanteerima lähetatud töötajatele töökohariigi põhitingimused: esiteks maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg; teiseks minimaalne tasustatav puhkus; kolmandaks palga miinimummäär, kaasa arvatud ületunnitasu; neljandaks tööohutus ja ?tervisekaitse, tööhügieen; viiendaks meetmed, mis kaitsevad rasedate naiste või äsjasünnitanud naiste, samuti laste ja noorukite töötingimusi; kuuendaks meeste ja naiste võrdne kohtlemine ja teised mittediskrimineerimist käsitlevad sätted; seitsmendaks töötajate vahendamise tingimuse eriti nende töötajate puhul, keda vahendavad ajutist tööjõudu vahendavad ettevõtted.
Konkreetses riigis võivad tingimused olla kehtestatud seaduste, määruste, või haldusaktidega, aga ka kollektiivlepinguga ja vahekohtu otsusega, mis on kuulutatud kõigile antud valdkonnas, harus või piirkonnas kohaldatavateks.
Ehk teisisõnu, kui Eesti tööandja soovib näiteks Soomes Eesti töötajatega teenust osutada, siis peab ta tagama oma lähetatud töötajatele Soome töötajatega võrdsed garantiid, sh. minimaalse töötasu, mis ei sisalda eluaseme ega reisikulusid.
Mõnikord võimaldatakse teatud erandeid lühemate lähetuste puhul, samuti toodete esmase kokkupaneku/paigaldamise korral, kui see on kaupade tarnelepingu lahutamatu osa.
Kui töötaja lähetatakse kõrgemate garantiidega riigist (pikem makstud puhkus, lühem tööaeg, kõrgem töötasu jne.), siis säilitatakse töötajale soodsamad tingimused ka lähetamisel. Reeglina kohandatakse ühe riigi, mitte kombineeritud tingimusi.
Liikmesriigid peavad ka jälgima, et kolmandates riikides registreeritud ettevõtjad ei oleks soodsamas positsioonis liikmesriikides registreeritutest. Iga liikmesriik peab tagama töötingimusi käsitleva informatsiooni kättesaadavuse ja määrama selleks informatsioonibüroo, milleks sageli on tööinspektsioon.
Tööandja peab teadma, kes antud riigis töölähetuse osas järelevalvet teostab. Silmas tuleb pidada, et mitmes riigis hoiavad ka ametiühingud lähetatud töötajatel silma peal. Töötajal on kasulik teada, et kui tema garantiisid on võrreldes kohalike töötajatega rikutud, siis on tal õigus pöörduda selle riigi õigusorganite poole.
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.