Pisut vähem kui neli aastat tagasi Itaalia disainerite käe all täiesti uue välimuse saanud Daewoo Tico järeltulija Matiz kuulutati 1998. aasta lõpus maailma ilusaimaks linnaautoks. Minimahtuniversaali tüüpi kere sai Renault Twingo konkurendiks ning nende kahe edust said innustust ka paljud teised autotootjad. Tänaseks on asi juba niikaugel, et enamik uusi väike- ja väikekeskautosid meenutavad suuremal või vähemal määral mahtuniversaali. Tegemist siiski ainuvõimaliku lahendusega tunda end väikeses linnaautos mugavalt.
Sestap on Matiz oma põhiolemuselt muutunud tänaseks täiesti tavaliseks väikeautoks, mis müügiedu säilitamise nimel vajas hädasti kohendamist. 2000. aasta Pariisi autonäitusel presenteeritud facelift?i esimesed autod saabusid Eestisse alanud aasta esimestel nädalatel. Eestvaates meenutab auto pisut peatselt müügile jõudvat uut Volkswagen Polot. Ümarad esituled on muutunud veelgi ümaramaks, nagu ka varem pikliku kujuga olnud suunatuled, mis leidnud enesele koha esipamprist pisut kõrgemal. Samuti on uuenenud esikapoti joon ja tagatuled. Viimaste n-ö põlev osa on muutunud sõõrikujuliseks, nagu uuel Ford Mondeol või Fiat Bravol. Lühidalt, välimuselt on tegemist igati sümpaatse autoga ja vahe eelmise mudeliga täiesti silmaga nähtav.
Auto sisemuses kosmeetilisi muudatusi eriti tehtud ei ole, pisut on muudetud uste disaini, näidikuploki tausta ja veel nipet-näpet, laias laastus on sisemus endine. Selleks pole ka erilist vajadust, sest ka olemasolev armatuurlaud annab silmad ette nii mõnelegi Euroopa või Jaapani autole. Ainus, mis kogu pildi salongis ära rikub, on rooliratas. See tundub kuidagi kohmakana väikeauto muidu sportlikus ja nüüdisaegses sisekujunduses. Aga ümmargune on ta igatahes ja oma töö teeb ära.
Sõiduomadustelt on Matiz nagu linnaauto ikka. 3silindriline, 0,8-liitrine ja 51hobujõuline mootor veab 776 kg tühimassiga autot piisava erksusega ja mis peamine, kütusekulul pole nii väikese mootori puhul erilist vahet, kas sõita linnas või maanteel. Maanteel kulub kütust 5,2, linnas pisut üle 7 liitri. Keskmiseks teeb see 6,4 liitrit. Ja ehkki bensiinipaak mahutab vaid 35 liitrit, piisab sellest 500 km läbimiseks üsna lahedalt. Muidugi, kui ainult linnas ringi ?tallata?, siis võib mõni gramm puudu ka jääda, kuid tööl käimiseks igati asine sõiduriist igal juhul. Kui just iga päev maalt linna sõitmist pole, siis paari paagitäiega kuus (ca 600 krooni) peaks üsna lahedalt hakkama saama.
Suurem asi maanteeristleja Matiz muidugi ei ole, kuid asja ajab ära sealgi. Tippkiirust (144 km/h) talvistel teedel küll proovima ei hakka, kuid kuni 120 km/h seisab auto teel nagu mees muiste ja raputab isegi vähem, kui oleks arvanud. Pisut kõhe on temaga sõita siiski, sest ümbritseva raua mass on suhteliselt tühine ja lahja mootori tõttu peab möödasõiduks üksjagu külma närvi varuma. Tõsi on, et turvalisustestides on Matiz näidanud end igati positiivsest küljest. Samas võib arvata, et enamik Eesti Matizi ostjaid soetab selle ilma ühegi turvapadjata. Juhipoolse turvapadja saab tellida vaid kallima SE-mudeli lisavarustusena, kaassõitja patja ei saa uuele Matizile aga üldse. SE-varustusega auto alghind on 109 900 krooni, turvapadi tõstab hinda veel 6600 krooni jagu.
Seega on Matiz siiski pesuehtne linnasõiduk, millel turvapatjade olemasolu pole nii oluline kui maanteel kihutaval autol. Küll on tal ka linnaautona arenemisruumi, sest näiteks ei saa Eestis müüdavatele mudelitele paigaldada ABS-pidureid, mis just linnasõidul paljusid ees pidurdanud autole otsasõidust on päästnud. Õnneks on tegemist väga kerge autoga ja seisma saab ta ka ilma ABS-pidurita. Oluline on linnas siiski ökonoomsus ja see, kui kiiresti temaga foori tagant minema saab.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.