Uus omanik võib päästa sulgemisohus veduridepoo

Oodatava tehingu osapooled alustasid läbirääkimisi konfliktiga depoo hinna pärast, sest ostuettepaneku teinud AS Skinest Projekt soovib ASi Eesti Raudtee äriplaanist välja jääva vara üle võtta sümboolse 1 miljoni krooni suuruse tasu eest. ?Kui Eesti Raudtee müüdi 1 miljardi krooniga, siis depoo hind võiks olla 1 miljonist kroonist väiksem,? ütles reedel Skinesti omanik Oleg Ossinovski.

Eesti Raudtee lükkab tagasi iga ettepaneku loovutada oma vara võileivahinna eest, ütles raudtee peadirektori asetäitja Riivo Sinijärv. ?Ossinovski pole veel teinud hinnapakkumist, sest tema ettepanek ei sisalda ühtegi numbrit,? selgitas Sinijärv.

Samas keeldus Sinijärv nimetamast hinda, millega Eesti Raudtee tehingule läheks.

Asjatundjate hinnangul võib vedurite remondidepoo bilansiline maksumus olla ligi 10 miljonit krooni. Depoo sulgemine võib Eesti Raudteele maksma mina ligi 50 miljonit krooni.

Skinest kavatseb Tapal remontida Eesti ettevõtetele kuuluvaid manöövervedureid, mille arv võib ulatuda isegi sajani. Ossinovski sõnul pole välistatud Loode-Venemaa eraettevõtjatele kuuluvate manöövervedurite remontimine, milleks on juba peetud läbirääkimisi.

Samuti pakub Skinest Eesti Raudteele ida päritoluga vedurite remonti seni, kuni Ameerikas valmistatud vedurid need lõplikult välja vahetavad.

Eesti Raudtee pole otsustanud, kas veduridepoost loobuda või tuua sinna üle remonditööd Tapa vagunidepoost, rääkis Sinijärv.

Tapa depoo aastane käive võiks Ossinovski hinnangul ulatuda 50 miljoni kroonini, millelt oleks võimalik teenida 5?10 protsenti kasumit.

Skinest taotleb Eesti Raudteelt kiiret depoo müümise tehingut, sest juba käivitatud koondamiskava viib ligi 200 töötajaga ettevõttest välja parimad töölised. ?Depoo kogu väärtus seisneb spetsialistides, keda pole pärast nende laialijooksmist kellegagi asendada.? lausus Ossinovski. ?Iga päevaga depoo väärtus kahaneb.?

Eesti Raudtee kavatseb paarkümmend võimekamat töölist üle viia Tallinna depoodesse, mis hakkavad hooldama tänavu Eestisse jõudvat 74 Ameerikas valmistatud vedurit, millega vahetatakse välja kogu senine veduripark.

Samal ajal hoiavad suure tööjõumahuga ettevõtted parimaid Tapa raudteelasi juba sihikul.

ESS valmistub riigi poolt koondatavatele tapalastele pakutava ümberõpperaha turvameheks koolitama 25 remondimeest, ütles turvafirma turundusdirektor Indrek Lindsalu.

Samadel tingimustel nõustuks Loksa Laevatehase AS laevade metallkonstruktsioonide valmistajaks õpetama ligi 30 Tapa veduridepoo töötajat, ütles tehase peadirektor Aleksander Gustov.

Eesti Raudtee viivitusega müügitehingus kaotaks Skinest tööjõulisema osa Tapa depoo töötajatest, kes nõustuvad kiiresti vahetama ebamäärase tulevikuga töökoha kindlamana näivate pakkumiste vastu teistes ettevõtetes, ütles Tapa depoo juhataja Anton Jartsev. Depoo tänavune peamine juhtimistegevus koosneb Jartsevi sõnul aasta lõpuni koostatud koondamisplaanist.

Eelmisel aastal koos finantskombinaatori Marcel Vichmanniga Valga Külmvagunite Depoo pankrotivara omandanud Skinest on tõenäoliselt ainukene võimalik Tapa veduridepoo varasid osta sooviv ettevõte, kes taotleb senise tegevussuuna jätkamist.

Loksa Laevatehase AS ilmutas mõni aeg tagasi huvi osa depoo vara, et alustada seal mettallkonstruktsioonide keevitamist, kuid loobus.

Üks suurematest Eesti Raudteel vedusid teostavatest raudteefirmadest Linkoil kaalus samuti Tapa depoo ostu oma vedurite hooldusbaasiks, kuid jättis tehingu sinnapaika. ?Rendime vedureid Venemaa Oktoobriraudteelt ning oleme kohustatud neid hooldama ja remontima samas ettevõttes,? ütles ASi Linkoil Eesti direktor Oleg Antipov.

Tapa linnavalitsus näeb Skinestis päästerõngast depoo sulgemisega kaasnevate sotsiaalsete pingete ohu vastu, ütles linnapea Kuuno Rooba. ?Eesti Raudtee pole teinud Tapa depoo tuleviku suhtes selget otsust,? rääkis Rooba. ?Kavatsen mõjutada teede- ja sideministeeriumit, et see Eesti Raudtee 34 protsendi riigile kuuluvate aktsiate esindajana viiks ettevõtte nõukogu depoo saatuse üle otsustamiseni.?