Eesti finantsturu järelevalve uus ajastu

Samas on selge, et meeskonna komplekteerimine ning koolitamine võtavad oma aja ja naiivne oleks loota, et riikliku järelevalve tulemuslikkus tõuseks kordades ning jõuaks arenenud turgude tasemeni üleöö. Oluline on, et liigutakse õiges suunas ja saavutatakse järjest väikesi võite. Eelkõige näiteks väärtpaberiturul, mille järelevalve muude sektoritega võrreldes on seni vaeslapse osas olnud.

Turuosalisena on börs eelkõige järelvalve tarbija. Seejuures väga kõrgete ootustega tarbija, sest börsi võime oma teenust, st kauplemiskeskkonda edukalt müüa sõltub otseselt sellest, kas investorid seda usaldavad. Lähiminevikus on börs väärtpaberituru usalduse madalseisust tulenevalt võtnud enda peale tavalisest suurema rolli järelvalves. Loomulik on, et tema osa kahaneb, sest tänu tugeva ja korralikult rahastatud finantsinspektsiooni käivitumisele saab börs keskenduda oma põhitegevusele.

Põhjuseks on siin eelkõige efektiivsus: ei ole mõistlik, kui iga saekaater endale raudtee ja elektrijaama ehitama peaks. Börs kulutab järelevalvele miljon krooni aastas, finantsinspektsiooni 2002. aasta eelarve on 50 miljonit. Kvaliteetse järelevalveteenuse tootmine on kulukas ja kindlasti ei ole mõistlik, kui tarbija selle avaliku hüve tootmise eest lõpuks mitmekordset hinda maksaks.

Ka kõikjal Euroopa turgudel toimuvad arengud seletavad järelevalvefunktsioonide liikumist äriettevõtetena tegutsevatelt turukorraldajatelt riiklikele asutustele. Jäämaks ellu alternatiivsete kauplemiskeskkondade ja investeerimisteenuste võidujooksus, keskenduvad börsid üha enam teenuste arendamisele, püüdes pakkuda võimalikult odavaid ja riigipiiridest vähesõltuvaid kauplemiskeskkondi. Lisaks on mitmete börside operaatorfirmad ise noteeritud enda poolt opereeritaval börsil. Sellisel juhul oleks börsi poolt teostatava järelevalve sõltumatus kaheldav. Ja lõpuks ei saa unustada, et lepingulistel alustel teostava järelevalve volitused on oluliselt kitsamad kui riigi võim ja võimalused.

Siiski on selge, et börs omab turu järelevalve korraldamisel olulist rolli ja kaasvastutust. Informatsiooni avalikustamist reguleeriv turu reglement peab tagama avaliku ettevõtte võimalikult suure läbipaistvuse. Samuti on börsi rolliks kehtestada kauplemisreeglid, teavitada finantsinspektsiooni turu anomaaliatest, koguda kauplemisinformatsiooni ja teha see järelevalvele kättesaadavaks. Seega on börsi ja finantsinspektsiooni koostöö tõhusa järelevalve saavutamiseks hädavajalik. Börsi järelevalve on justkui luuresalk, kel on kõige vahetum informatsioon territooriumilt ja kelle kogutud andmeid oma muu arsenali hulgas kasutades saab sõjavägi ? riiklik järelevalve ? lahinguid pidada.

Lisaks on börs koos Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumiga valmis finantsinspektsioonile tagama reaalajas ligipääsu turu ja registri informatsioonile. Samuti oleme valmis välja arendama tõhusa süsteemi insaiderregistri pidamiseks, juhul kui riiklik järelevalve otsustab seda ise tegemise asemel sisse osta.

Eeldused finantsturu järelevalve oluliseks tõhustumiseks Eestis on täna paremad kui kunagi varem ? seadusandlus on teinud suure hüppe edasi, finantsinspektsioon on käima lükatud õigetel alustel.