Enron kasutas oma raha mõjuvõimu ja autoriteedi ostmiseks, USA energiapoliitika kujundamiseks ja eeskirjadest kõrvale hiilimiseks, leiab Nobeli majanduspreemia laureaat Joseph Stiglitz oma homme Äripäevas ilmuvas kolumnis.
Järgneb lühitsiteering:
'Mõnede inimeste jaoks on fakt, et Enroni probleemid paljastati, tunnistuseks sõbramehekapitalismi puudumisest. Olen teisel arvamusel. See on tunnistuseks vaba ajakirjanduse tähtsusest, mis ei saa kuritarvitusi lõpetada, kuid võib neid vähendada. Kui meedia hakkas Enronit lähemalt uurima, tuli avalikuks kongressisaadikute arv, kes aktsepteerisid Enronilt saadud raha.
Praeguse aja keskne probleem on õige tasakaalu leidmine valitsuse ja turu vahel. Senise olukorra pooldajad hakkavad väitma, et Enron on erand, et selle hukk sai teoks tänu pettusele, et meil on seadused pettuse vastu ja et need, kes rikuvad neid seadusi, peaksid kandma ja kannavadki vastutust. Aga Enroni tegudes oli ka palju legaalset. Selle audiitorfirmad kinnitavad, et Enroni põhitegevus jäi seaduse piiresse ja et tuhanded firmad käituvad samamoodi.
Neil on õigus ja selles probleem seisnebki. Investorid vajavad kinnitust, et saadud informatsioon peegeldab adekvaatselt firma majanduslikku olukorda. Kehtivas normatiivses ja seadusandlikus olukorras koos derivatiivinstrumentide ja teiste bilansiväliste kohustustega investorite jaoks sellist garantiid praegu ei ole. Me vajame paremaid norme ja rangemaid seadusi.'
Seotud lood
Kulla hind kasvas jaanuaris väga kiiresti – pärast mõnekuust külgsuunalist liikumist on kuld nii dollaris kui euros uued rekordid saavutanud. Sellele aitasid kaasa nii turu tugevad fundamentaalnäitajad kui ka Trumpi alustatud kaubandussõda.