Venemaa esitas Eestile uued nõudmised muuta suhtumist mitte-eestlastesse ning senisesse kodakondsuspoliitikasse, kirjutab Postimees.
Need nõudmised selgusid ülemöödunud nädalal, kui Vene asevälisminister Jevgeni Gussarov luges suursaadik Karin Jaanile ette seitse punkti, mille vastuvõtmist Eestis peab Vene pool riikidevaheliste suhete ülessoojendamise aluseks.
Alguses suuliselt ja hiljem allkirjata paberilehel esitatud nõudmiste seas on ettepanek tõsta vene keele tähtsust, naturaliseerida kuni 20 000 mitte-kodanikku aastas, tagada venekeelne riiklik kesk- ja kõrgharidus, registreerida Moskva patriarhaadi kirik, anda endistele KGB-lastele sotsiaalsed tagatised, lõpetada õigusemõistmine küüditajate üle.
Seni on Vene välisministeerium sidunud kahepoolsete suhete edendamise vaid Moskva kiriku registreerimisega.
Eesti välisministeerium Venemaa uusi nõudmisi ametlikult ei kommenteeri ning kavatseb jätta need üldse vastuseta, pidades nõudmisi mitteametlikeks.
Seotud lood
Julgus kihutas sektori lapsekingadest kiirelt kõrgustesse
VentureWave Capitali partner Kaidi Ruusalepp ennustab Eestile lähiaastateks kolme trendi, mis märgivad uue võbeluse faasi. Algab start-up-kevad. Ka Soraineni partner Toomas Prangli näeb idusektori turu elavnemist läbi kahe trendi.