Võrust poolesaja kilomeetri kaugusel asuvasse Mõniste valla Karisöödi külla pääseb autoga mööda endist Valga?Aluksne kitsast raudteetammi. Vahetult enne Eesti-Läti riigipiiri keerab kruusatee tallu, mille 73aastane peremees Helmut Kalamees pidas aastakümneid, kuni pensionile jäämiseni, metsavahi ametit. Helmut on koos naise Ainoga Sarapuu talus elanud alates 1964. aastast.
Metsavahitallu tuleb Lätist kahe kilomeetri pikkune elektriliin, mille 70ndate aastate algul ehitas metskond oma kulu ja kirjadega. ?Läti poolt oli tookord elektriliini lihtsalt odavam rajada,? põhjendab Kalamees ja viipab aia taha jäävatele Lätimaa tühjadele taludele. Nüüd on Kalamehed selle liini otsas ainsad elektritarbijad. Helmut ajab Läti elektriga habet ja Aino peseb Läti elektriga pesu.
Läti elektrienergia kilovatt-tunni eest, mis tegelikult tuleb Narva elektrijaamast, maksab Helmut Kalamees 3,9 santiimi ehk umbes ühe krooni ja kümme senti. Eesti kodutarbija jaoks on elektrienergia põhitariif praegu 90 senti.
Õnneks ei pea Kalamees iga kuu Lätimaal Apes elektri eest tasumas käima. ?Meil elab seal üks tuttav eestlanna, kes siinkandis käies saab meilt Läti latte ette ja kes teeb Apes maksed meie eest ära,? täpsustab Kalamees.
Kui hind välja arvata, on Helmut Kalamees üldiselt Läti elektriga rahul. ?Pinge ei kõigu ja avariiolukorras on Läti elektrimehed krapsti kohal,? räägib Kalamees ja meenutab läinudtalvist juhtumit. Laupäevaõhtul saunas leili võttes kadus äkki vool ära: kaablivargad olid Sarapuu tallu ulatuval liinil kolm postivahet traati pihta pannud. Kõne Latvenergosse ja paari-kolme tunni pärast oli elekter tagasi.
?Kui aga varastatakse kogu liin ära, kas lätlased taastavad selle?? närib Helmut Kalamehe südant kahtlus. Ta ei usu, et Eesti Energia siitpoolt uue liini ehitaks. Mõniste vallavanema Tõnu Lindebergi andmeil tarbib Karisöödi külas Läti elektrit lisaks Sarapuu talule veel üks piiriäärne talu. ?Mitmel siitkandi talupidajal on aga tõsiseid probleeme Eesti Energia kõikuva pingega,? räägib Lindeberg. ?Kodumasinad ja elektriagregaadid ei pea vastu.?
Eesti Energia kahe aasta taguste kalkulatsioonide kohaselt läheks Karisöödi liini taastamine maksma umbes 600 000 krooni. ?Eesti Energia omanik, Eesti riik nõuab, et me teeksime mõistlikke investeeringuid,? põhjendab Eesti Energia jaotusvõrgu kommunikatsioonijuht Kaie Saar, miks Eesti Energia üksi selliseid kulusid enda kanda ei võta. ?Kui aga eri instantsid paneksid seljad kokku, oleme igati valmis koostööks.?
Tõnu Lindebergi kinnitusel on nad asja lahendamiseks korduvalt, kuid tulutult pöördunud maavalitsuse ja regionaalministri poole. ?Regionaalminister Toivo Asmer pakkus ühes eravestluses isegi majapidamiste mujale kolimist,? muigab Lindeberg.
?Kui vald vaid tahaks, oleks ta võinud meie majapidamise juba ammu ära lõpetada,? räägib Helmut Kalamees. ?Kui vald talvel teed lahti ei ajaks, ei pääseks me ei kauplusse ega postkontorisse.? Helmut Kalamees raiub, et kuni ta veel autoga sõita jaksab, ei lähe ta oma kodukohast kuhugi.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.