Kolmapäeval Riigikogus vastu võetud ja juulis rakenduva uue maksukorralduse seaduse järgi on võimalik rakendada maksustamist hindamise järgi ehk maksuametil on võimalik maksustada inimest, kes hoolimata väiksest ametlikust sissetulekust ehitab näiteks mitu miljonit krooni maksva maja, hinnates kaudselt tema sissetulekuid. Maksuhaldur võib maksu määrata hindamise teel, tuginedes maksukohustuslase majandustegevuse näitajatele või tema kulutustele näiteks juhul, kui maksumaksja ei suuda anda enda poolt esitatud andmete kohta tõepäraseid selgitusi või kui FIE kulud ületavad deklareeritud tulusid.
Samuti sätestab uus seadus, et maksumaksja vabastatakse täielikult või osaliselt karistusest, kui ta teatab enne samas asjas toimuvat maksuameti revisjoni maksuhaldurile kirjalikult tasumata jäänud maksusumma. Kui varem võis maksuamet karistada lisaks ümbrikupalga maksjale ka selle saajat, siis uue seaduse järgi pääseb ?musta palka? saav inimene karistusest, kui ta selle üles tunnistab.
Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul kehtestab uus seadus senisest täpsemad eeskirjad maksumenetluse läbiviimiseks ning sätestab paremini ka maksumaksja õigused. ?Näiteks on maksumaksjal õigus ärakuulamisele, õigus erapooliku ametniku taandamise nõudmisele,? ütles Sõerd. ?Samuti on nüüd kirjas reeglid, kuidas toimub maksustamine hindamise kaudu.?
Sõerd ütles, et kuigi kaudset maksustamist on ka siiamaani kasutatud, hakkab edaspidi ilmselt rohkem kohtusse jõudma rohkem Erik Vallaste või Enno Tamme kaasuste sarnaseid juhtumeid. ?Edaspidi eelistatakse tehingute maksustamisel majanduslikku sisu juriidilisele, välistatud peaks olema olukord, kus pooled saavad kokku leppida tehingult makstava maksu suuruse ning tehingu sisu näidata tegelikust erinevalt,? rääkis Sõerd. ?Samuti olen ma veendunud, et vabatahtlikult ülestunnistanud isiku karistusest vabastamine aitab veidike jälle edasi ümbrikupalkade vastu võitlemisel, sest praegu inimesed lihtsalt kardavad maksuametile tunnistada ümbrikupalga saamist.?
Rahandusministeeriumi maksukorralduse talituse juhataja Eleri Ehrlichi sõnul ei olnud seni seaduses reguleeritud maksustamine kulude järgi ehk maksusumma määramine hindamise teel. ?Selle sätte massiline rakendamine ei ole siiski mõeldav, kuna tegemist on oluliselt mahukama ja tunduvalt kallima menetlusega võrreldes tavalise maksu määramisega,? ütles Ehrlich.
Seni on maksuamet kaudset maksustamist kasutanud üksikutel kordadel, sest tõendite kogumine taolistes menetlustes on olnud väga keeruline. Üks väheseid kaudset maksustamist puudutavaid kohtuasju, mis maksuamet kohtus võitis, oli kinnisvaraärimeeste Enno Tamme ja Kalle Tenno juhtum, mille tulemusena meestelt nõuti välja kokku ligi 10 miljonit krooni tulumaksu.
Praegu käimas olevas kohtuprotsessis nõuab maksuamet konsultatsioonifirma Divec omanikult Erik Vallastelt nelja aasta eest tasumata tulumaksu ja intresside maksmist ligi 12 miljoni krooni ulatuses. Enda kinnitusel on luksusliku eluviisiga silma paistev Vallaste teeninud aastas vaid keskmiselt 25 000 krooni.
Säästumarketite keti omaniku Kesko Eesti juhatuse esimees Maldar Mäesalu ütles, et Säästumarketid ja ilmselt kogu edumeelne kaubandus tervitab iga seadusemuudatust, mis võimaldab paremini maksupettuste, sh ümbrikupalkade maksmisega võidelda. ?Praegu tunnetame me küll, et ei võistle ausates konkurentsitingimustes,? ütles Mäesalu, viidates levinud ümbrikupalkade maksmisele turgudel ja nn putkakaubanduses. ?Kui ma näen väikeses poes müügil mõnd tuntud kaupa väga madala hinnaga, siis tekib küll küsimus, kuidas on selline asi võimalik.?
OÜ Vallaste ja Partnerid juht Vello Vallaste ütles, et uus seadus reguleerib maksumaksja ja maksuhalduri suhteid päris hästi ning muudab mängureeglid palju selgemaks. Samas kaudset maksustamist sätestavad punktid on Vallaste sõnul pigem deklaratiivsed kui mingit reaalset väärtust omavad. ?Ka ei usu ma, et inimesed nüüd massiliselt hakkaks oma ümbrikupalga saamist üles tunnistama, sest maksmata maksud peavad nad ju ikkagi tagantjärele ära maksma,? rääkis Vallaste. ?Vaevalt leidub nii rumalaid inimesi, kes arvavad, et ?ümbrikus? saadud palga pealt maksu maksma ei peagi.?
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.