Kaht asja korraga ei saa ? lõpetada detsembriks liitumiskõnelused ja kindlustada Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika laienemist uutele täisliikmetele, selleks puudub eelarves raha, teatas ELi laienemise ajakava ja karisid Eestis valgustamas käinud Taani teadlane Lykke Friis.
Kui Eestil on tõsine soov liituda Euroopa Liiduga, peab Eesti keskenduma kõnelustel Eesti jaoks olulisele, sellele, mis käib kokku meie liberaalse poliitikaga: raha, kaupade ja tööjõu vabale liikumisele ning ettevõtlusele soodsa maksupoliitika säilitamisele ? ning samal ajal ergutama ELi loobuma dotatsioonidepoliitikast.
Euroopas näib Eestist kujunevat vale arusaam ? justkui oleks põllumajandustoetused meile eluküsimus.
Eesti eesmärk ei ole olnud pääseda ELi selleks, et sealt kopsakaid toetusi saada, vaid selleks, et avada suur turg oma ettevõtjaile ja kaubelda Euroopa ettevõtetega kui võrdne võrdsetega.
Protesteerida põllumajandustoetuste vähendamise vastu tuleb, kuna selline diferentseeritud lähenemine on vastuolus ELi oma liikmete võrdse kohtlemise põhimõttega. See põhimõte peab ELis jääma ausse, vastasel juhul kaotab liidu laienemine täielikult mõtte.
Õieti on see pettumus, et mitu aastat ühtse põllumajanduspoliitika reformi ette valmistanud Euroopa kollektiivne aju pole midagi targemat suutnud välja mõelda kui toetuste eristamine vastavalt sellele, kes on ?vana? ja kes on ?uus?.
Aeg oleks Euroopal endal hakata elama euroopalikult ? lõpetada ühtede majandusvaldkondade ülalpidamine teiste arvel. Tunnistab ju EL ise, et eelarve ei kannata enam laustoetamist.
Siis lõpeb ületootmine, kaob vajadus ülal pidada toetuste jagajate armeed ja liikmetel pole vaja maksta Brüsseli kukrusse kopsakaid summasid. See võimaldaks hakata liikmesriikidel vähendama oma maksumaksjate maksukoormust.
Eesti kogemus näitab, et ilma dotatsioonideta saab hakkama. Eesti majandus kasvab kiiremini kui ELis keskmiselt. Ja kiiremini saavutasid konkurentsivõime just need ettevõtted, mis ei saanud nautida dotatsioone.
EL on võtnud jäiga hoiaku läbirääkimistel kandidaatriikidega, sest teab, et kandidaatriikide soov on liituda aastast 2004. Nii võib juhtuda, et liitujaid jääb vaid 3?4. Samas on hea, et me nägime ELi tegelikku nägu ? see hõlbustab edasisi läbirääkimisi
Tõenäoliselt pole rohkem kitsendusi ELi poolt oodata. Ka Lykke Friis märkis, et EL ei saa praegusest kitsima pakkumisega välja tulla ? piiriks on kandidaatriikide avalik arvamus. Kui kandidaatide kõigile tingimustele vilistada, kostab liitumisreferendumitel vastuseks tõenäoliselt ?ei ELile?. ELi huvides peaks olema võimalikult suurem laienemine ? tähendab see ju ka liidule suuremat turgu.
Sügisel Prahas toimuvalt NATO tippkohtumiselt ennustatakse Eestile kutset liitumiseks selle alliansiga. Eestil tuleb seega leida oma kodanikele muu põhjendus liitumiseks ELiga kui kopsakad otsetoetused ja julgeolek, muidu kukub ELi referendum kindlalt läbi.
Seotud lood
Kulla hind kasvas jaanuaris väga kiiresti – pärast mõnekuust külgsuunalist liikumist on kuld nii dollaris kui euros uued rekordid saavutanud. Sellele aitasid kaasa nii turu tugevad fundamentaalnäitajad kui ka Trumpi alustatud kaubandussõda.