Norma maksab tänavu rekordilise omanikutulu

Norma juhatuse esimees Peep Siimon teates reede hommikul enne börsi avanemist, et juhatus teeb aktsionäride 16. mail kogunevale üldkoosolekule ettepaneku maksta eelmisel aastal aktsia kohta teenitud 13,46 krooni suurusest puhaskasumist dividendideks 6 krooni ehk kokku 79,2 miljonit krooni.

See teeb Norma dividenditootluseks 9,2 protsenti. Kui Hansapank tahaks omanikele samaväärset võimalust pakkuda, peaks pank omanikutulu maksma praegu välja öeldud 4 krooni asemel 18 krooni aktsialt.

Üle poole Norma omanikutulust läheb Rootsi suuromanikule Autolivile, kuid positiivne on, et iga-aastased dividendimakse otsusele eelnevad kahtlused, nagu ei oleks suuromanik huvitatud kasumi väikeaktsionäridega jagamisest, on ka seekord põhjendamatuks osutunud.

?Olen dividendimaksega väga rahul,? tunnistas Ühispanga analüütik Sander Danil, kes ootas omanikutuluks 5?5,5 krooni aktsialt. Ta tõdes, et Norma oleks suuteline maksma ka suuremaid dividende.

Norma aktsia oli reedel dividendimakse tõttu huvi keskmes, aktsiatega sooritatud tehinguga vahetas omanikku 82625 aktsiat ning tehingute 5,5 miljoni kroonine käive jäi vaid napilt alla Hansapanga omale.

Trigon Marketsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk märkis, et kuigi Norma dividendimakse ostus veidi nende prognoositud 5,3 kroonist aktsia kohta suuremaks, ei pea ta seda oluliseks argumendiks, et aktsiaid ostma tormata. ?Norma aktsia on viimasel ajal nagunii ülihästi käitunud,? tõdes ta.

Tõepoolest, viimased kaks kuud on Norma aktsia liikunud püstloodis ülespoole ning kasvatanud omanike vara 208 miljoni krooni ehk Eesti kahe aasta SKT võrra. Hinnatõus on olnud muljetavaldav, kuid analüütikute sõnul ei ole edasist kiiret hinnatõusu põhjust oodata.

Danil tõdes, et on ettevõtte suhtes küll positiivselt meelestatud, kuid hind on sellisele tasemele liikunud, et tekib kahtlus selle edasise tõusu osas. ?Dividendimakseni püsib aktsia hind tõenäoliselt tugevana, kuid 70 krooni tasemest üles liikumiseks ei näe ma võimalust,? lisas ta.

Reisenbuk tõdes, et Norma aktsia liikumine on seotud arengutega Ida-Euroopa aktaktsiaturgudel, kus hinnad vastupidiselt muu maailma allapoole liikumisele ajalooliselt kõrgeimaid tasemeid saavutavad. Ta märkis, et keskpankade likviidsuse suurendamise otsusega on ajalooliselt kaasnenud kummalisi nähtusi, millest üks on aktsiate hinnarallid arenevatel turgudel. Nii on ka meie aktsiate hinnad selle likviidsuse toel ülespoole liikunud. Reisenbuki sõnul jätab see aga suure võimaluse kukkumiseks. Reisenbuki sõnul on ka võimalus, et aktsiaturud on muutunud efektiivsemaks ja välisinvestorid on jõudnud otsusele, et arenevad turud polegi nende koduturust palju riskantsemad. Sellisel juhul võiks praegune hinnatõus väikeste mõõnadega kesta.

?Kaldun pessimistlikumat stsenaariumi toetama,? lausus Reisenbuk.

Ka Norma aktsia on Reisenbuki sõnul kaugemalt vaatajale odav ning võiks arvata, et aktsia hind ka pärast dividendimakset sellest oluliselt enam ei lange. Teisalt on eelmise aasta Telekomi aktsia kogemus, kus dividendootuses aktsiat ostnud said küll omanikutulu, kuid edasi langes hind kolinal allapoole.

Reisenbuk lisas, et pikemas perspektiivis vaadatuna on ettevõtte marginaalid põhjendamatult kõrgel ning kui need allapoole liiguvad, väheneb ka dividenditootus.