Erakonnad varjavad rahaallikaid

Seepärast ei selgugi, kas sotsiaalminister Siiri Oviir esindab ravimitootjate huve vaid sõpruse pärast või selleks, et teha meelehead erakonna rahastajatele.

Et sponsorluse pealt tuleb tasuda tulumaksu, eelistavad ettevõtted toetada erakondi nn mustalt ja selle tulemuseks on erakondade tegelike rahastajate varjujäämine. Välja ei joonistu huvigruppide koostöö erakondadega, sest paljud ettevõtjad püüavad seda varjata.

?Tulemus kukub välja ülekohtune nende ettevõtete suhtes, kelle toetus on legaalne. Nende tegevust jälgitakse terasemalt ja otsitakse seoseid poliitikutega,? ütles erakonna rahastamisküsimustega palju tegelenud Isamaaliidu endine peasekretär Andres Ammas.

Kaks aastat hiljem ta summat enam täpselt ei mäleta. ?Kas see võis olla 15 000? Peast ma enam ei mäleta,? ütleb Sepp.

Vastne kaitseminister Sven Mikser, olles pidanud ülikooli osakonna assistendi ja Keskerakonna poliitilise sekretäri ametikohta, käib 1999. aastal erakonna valmiskampaania toetuseks välja 53 000 krooni.

?Mikser ja Sepp olid mõlemad valimistel erakonna nimekirjas kõrgel kohal. On kirjutamata reegel, et nimekirja ülemine ots toetab erakonda suurelt,? väidab Keskerakonna peasekretär Küllo Arjakas.

On võimatu tõestada, kuid poliitikute ringkondades räägitakse, et tegelike rahastajate varjamiseks vormistatakse annetused erakonna liikmete nimele.

Iseäraliku raamatupidamise poolest pole Keskerakond erand.

Linnakohtule esitatud Rahvaliidu ja Reformierakonna aruannetes võib leida humoorikaid kurioosumeid.

Näiteks Rahvaliidu kuus juhtivat liiget, sealhulgas Arnold Rüütel ja Villu Reiljan, kandsid kahe nädala jooksul iga päev erakonna kontole tuhat krooni. Kõik kuus teevad 17. augustil kaks tuhandekroonist ülekannet ja kõik kuus lõpetavad kahenädalase sessiooni, tehes reedel jällegi kaks ülekannet, ühe tuhandekroonise ja teise 285- kuni 287kroonise annetuse.

Lugejad võivad kujutada ette kuut vanemat meest iga päev ühte ja mõnel päeval isegi kahte ühesuurust pangaülekannet tegemas.

Võib vaid oletada, et need mehed pole neid ülekandeid kunagi teinud, raha on laekunud erakonna kontole ja mingil põhjusel on raamatupidaja jaganud need talle sobival moel kuue mehe vahel laiali.

Reformierakonnas jällegi kannavad 2001. aastal raamatupidamisaasta algusest ühed ja samad kaheksa Võrumaa piirkonna liiget erakonna kontole iga kuu summa, mis kuude lõikes on erinev, kuid isikutel omavahel sendipealt sarnane.

Avalikkuses vähe silma paistnud Roland Lust, Endel Sova, Kersti Kõosaar, Merle Koik, Oleg Udodov ja Ilmar Sild kannavad novembris erakonna kontole 458 krooni ja 35 senti ning Erki Saarman ümardamise võrra 488 krooni ja 50 senti. Sama skeem kordub kuust kuusse, ainult summa on erinev.

?Ega ma täpselt ei tea, aga ju nad on nii omavahel kokku leppinud,? ütles Reformierakonna peasekretär Eero Tohver.

Huvitav oleks jälgida nende kaheksa inimese igakuist omavahelist suhtlust, mille käigus nad lepivad kokku, mitu krooni ja senti nad sel kuul üle kannavad. Nende kaudu laekus erakonnale aasta jooksul ligikaudu 40 000 krooni.

Reformierakonna rahastamise skeemidest on ajakirjanduses varem kirjutatud 1999. aastast, mil valmisteperioodil laekus erakonnale 2,1 miljonit krooni ettevõtte R-Hooldus kaudu, mille olid asutanud Siim Kallas, Andres Lipstok ja Märt Rask. Olukorra piinlikust tunnistasid tol ajal ka mitmed reformierakondlased ise, kuid erakonna peakontoriga samal aadressil asuva

R-Hoolduse raha päritolu ei selgunudki.

Sama aasta sügisest pärineb teisigi Reformierakonna veidrusi. Näiteks kannab Tartu abilinnapea Margus Hanson kümnepäevaste vahedega erakonna kontole 20 000, 20 000 ja 10 000 krooni ? kokku 50 000 krooni. 34 erakonna vähetuntud liiget lähevad 1999. aasta sügisel ühe nädala jooksul laupäeval, esmaspäeval ja reedel panka ning kannavad igaüks iga kord erakonna kontole 999 krooni.

Ka Reformierakonnas on oma noored ja edukad. 1999. aastal, olles 24 aastane, toetas Reformierakonna funktsionäärina leiba teeninud Kristen Michal erakonda 61 000 krooniga. Michal on käesolevast aastast Siim Kallase nõunik.

Majandusinimestena tuntud reformierakondlaste linnakohtule esitatud raamatupidamise aruanded sisaldavad ebatäpsusi.

Näiteks 12. oktoobril esitatud aruande järgi maksis riigikogu liige Meelis Atonen erakonnale 1. oktoobril 100 000 krooni.

Jaanuaris esitatud aruandes maksavad M. Atonen ja K. Atonen kumbki 1. oktoobril hoopis 50 000 krooni.

Erakondade aruandlusest erineb oluliselt Isamaaliidu oma, kus aastaid toetavad erakonda tuntud suurettevõtted mitmesaja tuhande krooniliste annetustega.

On tõenäoline, et ka teiste erakondade sissetulekud on samasuguse profiiliga, kuid see ei kajastu see nende aruannetes.

?Arvan, et ettevõtted toetavad ka teisi erakondi. Mõned annavad raha mitmele ja mõnikord isegi maailmavaateliselt vastukäivate põhimõtetega erakondadele,? ütles Andres Ammas.