Hõivatute arv oli käesoleva aasta IV kvartalis 620 300, töötuid oli 84 100. Töötuse määr oli 11,9, mis on märgatavalt madalam kui 2000. a viimases kvartalis (13,9). Positiivsena saab veel välja tuua heitunud inimeste arvu vähenemise. Heitunud inimeste alla loetakse isikud, kes on loobunud tööotsingutest, sest ei usu töö leidmise võimalusse. Kui alates 2000. a lõpust on heitunud inimeste arv eelneva perioodiga võrreldes pidevalt kasvanud, siis 2001. a viimases kvartalis vähenes see arv III kvartaliga võrreldes 6700 inimese võrra.
Positiivse märgina on jätkunud noorte töötuse vähenemine, samal ajal on aga ka mitteaktiivsete noorte arv tunduvalt kasvanud. Samuti on suurenenud mitteaktiivsete arv kokku, mis on üheks madala töötuse määra põhjuseks. Töötuse määr leitakse töötute osakaaluna tööjõust. Mitteaktiivseid aga tööjõu hulka ei arvestata.
Negatiivse märgina on toimunud regionaalsete erinevuste suurenemine. Kui III kvartalis oli madalaima ja kõrgeima tööpuudusega piirkondade töötuse määra erinevus vaid 3,9 protsendipunkti, siis IV kvartalis on see tõusnud 11,9 protsendipunktile. Ühest küljest on see tingitud Lääne-Eesti töötuse määra märgatavast alanemisest, teisest küljest on töötuse määr taas tõusnud Ida-Virumaal. Piirkondlike näitajate tõlgendamisel tuleb aga kindlasti arvestada ka seda, et valim on suhteliselt väike ja seetõttu statistiline viga suurem.
Tegevusalade lõikes on sarnaselt III kvartaliga toimunud suurim kasv 2000. a võrreldes hariduses (9700 inimese võrra). Hõive kasv on toimunud täiskasvanute koolituse arvelt (arvuti- ja keeleõpe jms), samuti on tunduvalt kasvanud hõivatute arv kesk- ja kutsehariduses. Kui eelmise kvartali suure hüppe puhul võis arvata, et järgmistes kvartalites toimub stabiliseerumine, siis kaks kvartalit järjest toimunud sarnased arengud näitavad trendi muutumist. Hõive on kõige rohkem langenud hotelli- ja restoranimajanduses.
Seoses hõivatute arvu tugeva kasvuga eelmise aastaga võrreldes võib arvata, et tootlikkuse reaalkasv alanes 2001. a IV kvartalis tunduvalt ja jääb sarnaselt eelmistele kvartalitele palga reaalkasvule märgatavalt alla. Kuigi ettevõtted kaotavad sellega konkurentsivõimes, võib arvata, et nad eelistavad jääda äraootavale seisukohale ja ei kiirusta töötajate koondamisega isegi tunduvalt halvenenud välisnõudluse tingimustes. Siiski ootab rahandusministeerium käesoleval aastal seoses majanduskasvu aeglustumisega mõnevõrra madalamat hõivet kui eelmisel aastal.
Seotud lood
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.