• OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,69%6 026,78
  • DOW 30−0,93%44 179,27
  • Nasdaq −0,49%19 548,47
  • FTSE 1000,36%8 808,74
  • Nikkei 2250,42%38 963,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%97,32
  • OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,69%6 026,78
  • DOW 30−0,93%44 179,27
  • Nasdaq −0,49%19 548,47
  • FTSE 1000,36%8 808,74
  • Nikkei 2250,42%38 963,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%97,32
  • 28.02.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ELi ja NATO laienemine silub Eesti-Vene suhted

Eesti ja Venemaa kaubandus- ja majandussuhete paranemise lootustest on viimasel ajal räägitud seoses Eesti valitsuse ja presidendi vahetumisega, kusjuures Venemaa ootab selle eeldusena Eestilt järjekordseid poliitilisi mööndusi.
Nüüd, kus järjest tõenäolisemaks saab Eesti pääs NATOsse ja Euroopa Liitu, näib praeguse arengu põhjal, et tegelik läbimurre kahe riigi suhetes toimub siis, kui Eesti on nende kahe organisatsiooni liige, enneaegne suhete forsseerimine aga tooks kasu asemel kahju.
Kui varem tundus, et Baltimaade minek NATOsse on Venemaale sedavõrd vastukarva, et suhete paranemist on raske loota, siis hiljutised sündmused räägivad teist keelt. NATO juhtivad riigid USA, Suurbritannia ja Saksamaa on andnud selgelt mõista, et kolm Balti riiki on peamised kandidaadid järgmises laienemisvoorus. Selleks, et Venemaaga mitte suhteid rikkuda, on NATO alustanud temaga konsultatsioone erisuhete sõlmimise üle.
Paar päeva tagasi, 24. ja 25. veebruaril, kohtusid Oslos Venemaa asevälisminister Jevgeni Gussarov ja Norra asevälisminister Kim Trovik, et jätkata Brüsselis alatud dialoogi. NATO pakub Venemaale senise 19 liikmesriigi kõrval 20ndana võrdväärset kohta ühisnõukogus, mis hakkab langetama otsuseid rahuoperatsioonide kohta, vahetama infot massihävitusrelvade, terrorismivastase võitluse vallas jne. Venemaale ei anta ainult vetoõigust sõjaliste operatsioonide üle ja julgeolekugarantiid, nagu liikmesriikidele. Kui Venemaa koostöö vastu võtab, siis tähendab see vaatlejate sõnul, et NATO muutub sõjalisest kaitseliidust julgeolekupoliitiliseks organisatsiooniks. NATOga koostöö tihendamise poolt on nii Venemaa president Vladimir Putin kui ka kaitseminister Sergei Ivanov.
Maailmas on viimasel ajal levinud kuuldusi, nagu oleksid terrorismivastases võitluses paranenud USA-Vene suhted erinevate strateegiliste huvide tõttu taas halvenema hakanud.
USA suursaadik Moskvas Alexander Vershbow lükkas teisipäevasel pressikonverentsil need väited ümber. Ta kinnitas, et USA on jätkuvalt huvitatud koostööst, sealhulgas majanduse vallas, ning valmis igati kaasa aitama Venemaa pääsule Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO).
Venemaa poolt on asunud seda sammu toetama Venemaa uus äriliidrite põlvkond, kes kiire kasusaamise asemel on hakanud huvi tundma majanduse pikaajalise strateegilise arendamise vastu.
Venemaa valitsuse majandusnõunikuna töötav soome majandusprofessor Urpo Kivikari prognoosib Taloussanomates, et Venemaa pääs WTOsse võtab aega vähemalt viis aastat. Sellest märgatavamalt olulisemaks peab professor aga Venemaa ja Euroopa Liidu vahelist majanduskoostööd, väites, et ELi laienemine parandab majanduskoostööd Venemaaga. Ta on kindel, et selginevad ELi ja Venemaa vahelised kaubandusreeglid, mis muu hulgas lahendab Eesti ja Venemaa vahel pikka aega püsinud topelttollide probleemi.
ELi ja Venemaa ühise majandusruumi loomise võimalusi uurib praegu kõrgetasemeline ekspertide rühm, kelle töö valmib kahe aasta pärast. Selles töös osalev professor Kivikari arvab, et Venemaa eripära tõttu ei kujune temaga loodav majandusruum sarnaseks praeguse Euroopa majanduspiirkonnaga. Samuti ei pruugi Balti riigid nõustuda tööjõu vaba liikumisega sellises ruumis.
Professori hinnangul peaks Venemaa ja ELi lähenemine, kus Venemaa on huvitatud majandusintegratsioonist ja EL Venemaa energiavarudest, pakkuma edaspidi häid koostöövõimalusi piirialadel. See loob võimaluse näiteks Eesti, Lõuna-Soome ja Peterburi majanduskolmnurga tekkeks, mille eeskujuks võiks olla Taiwani, Hongkongi ja Lõuna-Hiina maakondade vastastikku kasulik koostöö, arvab professor Urpo Kivikari.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.02.25, 16:50
Kulla ülemaailmne nõudlus tõusis 2024. aastal uue rekordini
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele