Ametlikult kinnitamata andmetel hakkab TOPi nõukogu täna arutama skeemi, mille kohaselt laenab pangalt erastamiseks puudu jääva raha TOP ise, laenab siis selle edasi Arco Investile, mille omanikud ostavad sellega TOPi riigilt välja.
Seega erastatakse TOP enda rahaga ja põhimõtteliselt võinuks ostjaks olla kes tahes, kommenteeris toimuvat üks TOPi erastamisega seotud anonüümseks jääda soovinud allikas.
TOPi nõukogus rahandusministeeriumi esindav Taavi Veskimägi ütles, et on sellisest erastamisskeemist kuulnud, kuid ei või seda kinnitada.
Arco Investi juhatuse liige Kaido Saveljev nõustus väitega, et põhimõtteliselt oleks TOP võinud juba mitu aastat tagasi oma vara panti andes laenu võtta, kui riik omanikuna oleks sellise otsuse teinud. Tema hinnangul tuleb nüüd lähtuda neist mängureeglitest, mis erastamise väljakuulutamisel kehtestatud ja nõukogu ei tohiks neid poolel teel muuta.
Saveljev teatas oma PR-mehe Henri Käsperi vahendusel, et ei soovi asja enne reedet kommenteerida. ?Ta kinnitas, et tehingu finantseerimise osas on kokku lepitud. Finantseerimine toimub pangalaenude ning Arco Investi ja tema Eesti päritolu äripartnerite abil,? selgitas Käsper.
Kui suur on 210 miljoni krooni laenamisel omafinantseering, ei osanud PR-mees öelda. Käsper lubas, et kui Äripäev praegu asjast ei kirjuta, annavad Arco Investi juhid reedel pärast tehingu sõlmimist ainult Äripäevale intervjuu ja selgitavad toimunu tagamaid.
TOPi nõukogu juhtiv Tiina Mõis kinnitas eile pärastlõunal, et nõukogu arutab täna TOPi erastamise finantseerimise skeemi ja kavatseb võtta selle teadmiseks. Kultuuriministeerium on varem teatanud, et TOPi ostu-müügileping sõlmitakse reedel. Esialgne tähtaeg oli 8. veebruar, kuid siis pikendati seda tehnilistel põhjustel Arco Investi palvel eilseni.
Teada on, et algul pidas erastamiskonkursi võitnu läbirääkimisi TOPi erastamises osalemise üle transiidiärimees Anatoli Kanajeviga, kes aga loobus tehingust talle pakutud kehvade tingimuste tõttu.
Tehinguga seotud inimeste sõnul on TOPi müügiga viivitamise põhjuseks asjaolu, et Hansapank ei anna Arco Investile laenu, kuna TOPi vara ei kuulu Arco Investile ja sellele ei saa laenu katteks hüpoteeki seada.
Seda, et pank esitab erastajale laenu saamiseks lisatingimusi, kinnitas ka TOPi erastamisnõunik Erik Pallase.
Hansapanga pressiesindaja ütles konfidentsiaalsuse nõudele tuginedes, et ei saa eelseisvat tehingut kommenteerida.
Riigi jaoks on oluline, et TOPi 210 miljoni kroonine osturaha laekuks reede õhtuks kella neljaks, lausus kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa eile õhtul. Ta lisas, et lisakohustusi ei võeta ja erastamistingimusi ei muudeta.
TOPi erastamine õnnestus teisel katsel, mil see otsustati müüa 210 mln krooni eest ainsa pakkumise teinud Arco Investile. Esimesel korral ei laekunud 250 mln kroonise alghinna juures ühtki pakkumist. Ostja peab lisaks tasuma ka 45 mln krooni eest TOPi võlgu.
Kinnisvaraekspertide hinnangul on TOPi plussiks Pirita jõe suue ning sadam, lisaväärtust annavad hotell ja spordivõimalused. Kinnisvarafirma Uus Maa hindamisgrupi juht Eero Olander on öelnud, et äripinnana TOP eriti ei tööta.
Seotud lood
Keskpangad ostsid ka mullu massiliselt kulda, suurimaks ostjaks kujunes Poola. Samas on turuosalistele aina selgem, et salaja ja jälgi segades on kullaturul suurimaks mänguriks siiski Hiina ja teised arenevad turud, kes soovivad oma reserve teistest riikidest (eelkõige USAst ja dollarist) sõltumatumaks muuta.