Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harri Liivi sõnul tuleb vee erikasutusloa taotlemisel võrreldes varasema korraga arvestada uute aspektidega.
Näiteks sätestatakse loas lisaks heitvee seirekohustusele ka suubla kvaliteedi- ja seirenõuded, seega ettevõtte omaseire rakendamine. 'Seega liigutakse toruotsa printsiibilt suubla hea keskkonnaseisundi poole,' ütles Liiv täna Ettevõtja Eurofoorumil.
Erikasutusloa tarvis on vajalikud andmed tootmises kasutatavate või moodustuvate ohtlike ainete kohta ning saasteainete sisaldus toodanguühiku kohta. Ka võib veeloa väljaandja otsustada keskkonnamõju hindamise algatamise, kusjuures hindamine toimub erikasutusloa taotleja kulul.
Erikasutusluba on ettevõttele vajalik, kui ta võtab pinnaveekogust vett üle 30 kuupmeetri päevas, juhib heitvett või teisi vett saastavaid aineid suublasse, tõkestab, paisutab või alandab veekogu jne.
Liivi sõnul on muutunud ka joogiveele kehtestatud nõuded. Võrreldes varasema joogiveestandardiga on lisandunud mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate piirsisaldused, radioloogilised näitajad ning mõningad ohtlikud ained nagu benseen, benso(a)püreen ja epikloorhüdriin. Ka peab joogivee käitleja tagama joogivee kvaliteedi tava- ja süvakontrolli.
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.