Samavõrd keeruline, kui heas piirkonnas ja sobiva hinnaga ideaalkodu leidmine on ka võrdväärselt hea ja kvaliteetse eluasemelaenu toote üle otsustamine, sest valitud eluasemelaen mõjutab rahulolu uue koduga.
Enne laenama asumist tasub põhjalikult mõelda, kas on kavas hakkta pensionipõlveks säästusid kõrvale panema, kas vanematel tuleb tasuda oma laste ülikoolihariduse omandamise eest jpm?
Eluasemelaenu valiku juures tuleks ennekõike arvestada nelja põhilise aspektiga:
laenu tähtaeg;omafinantseeringu suurus;mitmesugused tasud ja laenuvõtmisega seonduvad kulud;laenu andva krediidiasutuse töö efektiivsus.
Sellest, milline on laenu tähtaeg sõltub, kui suured on laenuvõtja igakuised maksed ning kui kaua tuleb neid makseid teha.
Üldjuhul jäävad eluasemelaenude tähtajad 5?30 aasta piiresse. Mida lühem on tähtaeg, seda suuremad on igakuised maksed. Ainsa erandi moodustab siin nn pommlaen (balloon loan), mille korral ei ole laenuperioodi lõpuks laenusumma täielikult tagastatud, mistõttu tähtaja lõpus tuleb korraga tagasi maksta suur rahasumma. Et seda teha, tuleb laenajal tavaliselt oma laenu refinantseerida, pikendades sellega tagasimaksete tegemist uue tähtajani. Seda tüüpi laen on reeglina hea pankade vaatenurgast, sest annab neile võimaluse iga paari aasta tagant üle vaadata, milline on krediidirisk (kas soovitakse seda klienti hoida?) ja laenutingimused (kas olen antud intressimääraga rahul?). Sellise paindlikkuse eest peaks pank laenajale madalamat intressi pakkuma.
Näiteks abielupaarile, kes on neljakümnesed ja soovivad osta kodu kogu eluks, võiks kõige paremini sobida 25aastase tähtajaga eluasemelaen, mille puhul on igakuised tagasimaksed väikesed ning maksete lõpptähtaeg langeb kokku pensionieaga.
Umbes viiekümneaastastele abieluinimestele võiks paremini sobida 15aastase tähtajaga eluasemelaen, sest see võimaldab vältida laenu tagasimaksmist pensionieas.
Omafinantseeringu suuruse puhul tuleb seda, kui suured on laenaja säästud, kui suured on eeldatavad kulutused pärast ostu ning milline on investeeringu tasuvus. Kui raha on vaja ka uue kodu remontimiseks ja sisustamiseks, on eriti tähtis, et kõik säästud ei kuluks ainult esimese sissemakse peale.
Laenuandjad rakendavad nn maksimaalse laenusumma ja eluaseme väärtuse suhte printsiipi. See on suurim kinnisvara eest antav laenusumma, mida väljendatakse protsendina kinnisvara turuväärtusest. Pankadele on tihti maksimaalne protsendimäär seadusandjate poolt ette antud. Krediidiasutused kehtestavad oma sisereeglites maksimaalsed omafinantseeringu määrad, mis põhinevad nende krediidiriski hinnangutel. Valitsuse toetust saavatel asutustel ning erakindlustusseltsidel on programme, mis võimaldavad laenuandjatel kindlustada laenud, mille laenusumma ületab lubatud maksimaalse protsendi kinnisvara väärtusest. Kindlustuskulu jääb kindlustuspreemia näol laenuvõtja kanda.
Laenuvõtja eelistab tavaliselt sellise preemiaga lisanduvate kulude kandmist kuudepikkusele säästude kogumisele, mis oleksid vajalikud nõutavas summas kindlustuseta eluasemelaenu saamiseks. Mõistlik on laenuametnikult täpselt järgi küsida, milliseid laenu kindlustusprogramme pakutakse ning millised on programmis osalemise tingimused.
Autor: Aire Pajo
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.