Riigi peaprokurör pöördus õiguskantsleri poole erakonnaseaduse küsimuses

Teiseks võib tänane regulatsioon oma ebaselguse tõttu olla vastuolus ka õigusselguse põhimõttega.Demokraatia olemuslikuks tunnuseks on avalikkus, mis saab toimida ainult siis, kui see on avatud ja läbipaistev.

Kuna poliitilise võimu kandjate tegevuse läbipaistvuse eelduseks on samuti nende tegevust toetavate huvigruppide teadmine kõigi valijate poolt, siis peab erakondade finantseerimise regulatsioon olema sellisel tasemel, et selle järgimine vajaliku selguse ka tagab. Vastasel korral muutub demokraatia fiktsiooniks, otsustused ebaadekvaatseteks ja rahvas võimu poolt manipuleeritavaks. Avalikkuseni jõudnud kahtlused on aga tõestuseks sellele, et kehtiv seaduslik regulatsioon kahjuks ei taga piisavat läbipaistvust erakondade finantseerimisel.

Teiseks ütleb põhiseaduse § 13 lg 2,et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Sellega antakse seadusele klassikaline õigusriiklik ülesanne; mis tähendab, et seadus peab muutma riigivõimu käitumise üksikisiku jaoks ettearvatavaks. See, nn õigusselguse põhimõtte, on õigusriigi printsiibi põhjapanev element. Nagu tänaseks on selgunud, on erakonnaseaduse sularahas tehtavaid annetusi puudutav osa umbmäärane ja ka heas usus tegutseval annetajal on õige käitumisviisi valimine selle alusel võimatu, mistõttu on tänane regulatsioon vastuolus põhiseadusliku õigusselguse printsiibiga. Seaduse ebaselgustest annab kõige ilmekamat tunnistust asjaolu, et isegi seaduse vastuvõtjad ei oska seda täita.

Lisaks näeb prokuratuur probleemi selles, et täna kehtiva niigi puuduliku regulatsiooni järgimine on tagatud vaid nö poliitilise vastutusega, kuna ei kriminaal-, ei haldus- ega üldse mingisugust õiguslikku vastutust erakonnaseaduse rikkumisega otseselt ei ole ettenähtud. Kuna erakonna finantseerimine on üheks olulisemaks eelduseks võimule saamiseks, ei ole üksnes poliitiline vastutus selleks piisav - poliitilise vastutusega ei ole võimalik vältida kuritarvitusi poliitilise vastutuse võtmisel.

Kui õiguskantsler nõustub toodud seisukohtadega, siis palub riigi peaprokurör õiguskantsleri institutsioonil kasutada talle selleks seadusega antud pädevust ning mõjutada seadusandliku protsessi erakondade finantseerimist puudutavas osas nii, et tulevikus sellised küsitavusi enam ei tekiks.