• OMX Baltic0,41%303,27
  • OMX Riga−0,29%868,6
  • OMX Tallinn0,27%1 997,07
  • OMX Vilnius0,06%1 206,19
  • S&P 5000,72%5 886,55
  • DOW 30−0,64%42 140,43
  • Nasdaq 1,61%19 010,08
  • FTSE 1000,05%8 607,26
  • Nikkei 225−0,14%38 128,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,19
  • OMX Baltic0,41%303,27
  • OMX Riga−0,29%868,6
  • OMX Tallinn0,27%1 997,07
  • OMX Vilnius0,06%1 206,19
  • S&P 5000,72%5 886,55
  • DOW 30−0,64%42 140,43
  • Nasdaq 1,61%19 010,08
  • FTSE 1000,05%8 607,26
  • Nikkei 225−0,14%38 128,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,19
  • 08.03.02, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Varjutaluvad toalilled

Otsustades tuua koju tükikese taimeriigist, tuleb arvestada päris mitmete tingimustega. Alustada tuleb ruumi suurusest ja kujundusest: kuhu on üldse võimalik lilli paigutada, et need sinna ka sobiksid. Edasine taime valik sõltub juba konkreetsest kohast ? milline on seal valgus ja kui suur peaks taim olema.
Toalill võib olla kas kõrge või madal, laiuvate lehtedega või kitsas, rippuv, roniv või ülespoole suunduv. Oluline on, kas taim asetatakse põrandale, lauale, silmade kõrgusele või hoopis kapi peale. Alati tasub juba poes tõsta lill soovitud kõrgusele ja vaadata, milline ta välja näeb. Võib ilmneda, et kõrgemale riiulile planeeritud taime ilusat kirjumustrilist lehestikku saavad nautida vaid lae all tiirutavad kärbsed. Samuti ei ole mõtet panna põrandale väga madalaid lilli, sest need võivad jääda märkamatuks.
Reeglina ei taha põhjapoolse ruumi pimedas toanurgas kasvada ka kõige varjutaluvamad taimed. Lõunapoolse toa aknalauale ei maksa aga kevad-suvisel perioodil poolvarju armastavaid lilli jätta, päike kõrvetab nende lehtedele inetud pruunid plekid. Korteri paiknemine vastavate ilmakaarte suhtes ei garanteeri toa valgust. Palju sõltub näiteks ruumi tumedusest-heledusest ning valgust varjavatest puudest ja põõsastest.
Veel üht tingimust tuleb lillearmastajal alati täita ? tihedad kardinad ja rulood peavad päeval siiski akna eest ära olema. Olgu selle pimendava riide taga valgust ja päikest palju tahes, taimedeni see ju ei jõua.
Lähtudes n-ö normaalsuurusega aknast, napib sellistes ruumides valgust kogu sügis-talvisel perioodil. Seetõttu on parimad kasvutingimused peamiselt keskmise valgustarbega taimedel. Nende valik on kaubanduses ka kõige suurem. Kui aga kasvukoht on väga hämar, tasub eelistada ainult varjutaluvaid lilli. Nende hulgas on nii kõrgekasvulisi, madalaid kui ka ronivaid sorte.
Väiksematest taimedest sobivad näiteks pellea (pellaea), kirjuleheline fitoonia (fittonia), selaginella, mis pole küll päris püsilill, aga erinevate roheliste toonide tõttu on väga efektne. Neid kõiki tuleb päris tihti kasta, sest mullapalli läbikuivamisel taimed hukkuvad. Huvitav lill on sarvsõnajalg (platycerium), mille lehed meenutavad põdrasarvi. Kauplusest ostes ei ole need tavaliselt kuigi suured taimed, aastatega aga kasvavad jõudsalt. Armastab mõõdukalt vett.
Otsides kõrgemat taime, mida põrandale panna, tasub küsida schefflerat. Neid on nii tumeroheliste lehtedega (nt schefflera arboricola ?Compacta?, ?Nora?) kui ka kollase-rohelisekirjusid sorte (schefflera arboricola ?Gerda?, ?Trinette?). Ka osa ficuste sorte on vähem valgust nõudvad, näiteks juba vana-vanaemade ajast tuntud kummi-viigipuu (ficus elastica) ja kitsas, kõrgustesse pürgiv ning suhteliselt kiirekasvuline lüüra-viigipuu (ficus lyrata).
Nii schefflera kui ficus vajavad mõõdukalt vett. Kahe kastmiskorra vahel võiks mullapall enam-vähem ära kuivada. Kummipuu suured ja läikivad lehed tahavad kindlasti tolmust pühkimist.
Riiulile või kapiservale võib rippuma panna tsissuse (cissus) ja nõelköie ehk tarzaniköie (epipremnum) erinevaid sorte. Viimaseid on samuti mitmes toonis kirjude lehtedega. Ka roniv filodendron (filodendron scandens) talub varjulisemat paika. Kõiki nimetatud väätjaid taimi võib edukalt ka toe (nt samblaga kaetud jäme lilletugi) najale üles siduda või rõngaks keeratud traadile kinnitada. Aiandus- ja lillekauplustes on saadaval ka erineva kujuga lillede tugivõresid.
Kindlasti ei saa nimetamata jätta vana head sõnajalga ehk nefroleepi (nephrolepis). Neid on palju erinevaid, õrnade sulgjate lehtedega kaunitaridest kuni uuemate tugevaleheliste sortideni.
Troopiliste taimedena armastavad nad niisket õhku ja et lehetipud kuivama ei hakkaks, võib neid aeg-ajalt veega piserdada. Kastmist tahavad üsna tihti ja päris ära ei tohiks mulda lasta kuivada. Ümberistutamise ajal võib juurepalli alt veidi kärpida, kuna taim kergitab end igal kasvuperioodil potis mullapallist kõrgemale. Nefroleebiliste hulka kuulub ka aspleenium (asplenium), mis on väga tänuväärne lill.
Varjutaluvate taimede hulgast on raske leida neid, mis õitsevad. Varjukannike ehk aafrika kannike (saintpaulia), tõlvlehik (spathiphyllum) ja tuntud vahalill (hoya) on vast ainsad, mida julgeks soovitada. Esimesed kaks on niiskuslembesed ja tahavad tihti kastmist. Vahalill on aga väga leplik ja talub ka kuivamist.
Kindlasti ei maksa varjulisse korterisse kunagi muretseda agaavilisi, yuccat, nolinat (elevandijalg), cycast (rahupalm) jt palmilisi. Draakonipuudest lepivad vähema valgusega vaid laialehised vormid (nt dracaena fragrans ?Janet Craig?).
Väga pimeda kasvukoha puhul on loomulik, et taime lehed kipuvad pidevalt väiksemaks jääma ning varred pikemaks venima. Lõpuks ei pruugi lill olla enam kuigi kena välimusega ja siis aitab ainult valgemasse kohta ümberpaigutamine.
Autor: Piret Tuuletare

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele