Rahandusministeerium: 2001. a oli väliskaubandusele oodatult ebasoodne

Peamise löögi sai maailmamajanduse jahenemisest tingitult Eesti

allhankekaubandus. Siiski ei olnud väliskaubanduse languse mõju majanduseletervikuna tugev.

Eesti väliskaubanduse käive oli 2001. aastal 133 miljardit krooni, millest

eksport moodustas 44% ja import 56%. Väliskaubanduse aastakäive suurenes2000. aastaga võrreldes 5%. Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 17,2miljardit krooni. Eksport kokku kasvas 2000. aastaga võrreldes 7% ningimport 4%, töötluskaupade eksport ja import sealjuures aga langesid.

Suuresti allhanketöödest koosnev masinate ja seadmete kaubandus 2001. aastal

langes. Selle kaubagrupi käive, mis moodustas I kvartalis 42% koguväliskaubanduse käibest, langes IV kvartalis 28%le. Peamiselt oli siintegemist mobiiltelefonide allhanketööde langusega. Kuna antud kaubagrupp onsuure osatähtsusega, mõjutas see tugevalt ka kogu väliskaubandust.

Samal ajal aga mõju majandusele tervikuna tugev ei olnud, kuna tegemist on

suhtelist väikese lisandväärtusega kaupadega.

2001. aasta oli küll väliskaubandusele tervikuna ebasoodne, kuid Eesti

põllumajandustootjatele oli see hea aasta. Seoses 2000. aasta juulissuurendatud EL kvootidega suurenes põllumajandustoodete eksport 2001. aastaalguses tugevalt. Aasta lõpupoole küll kasv aeglustus seoses ülepakkumisegaEL turul ja madalate hindadega, kuid oli endiselt suhteliselt korralik.Aasta kokkuvõttes suurenes põllumajandustoodete eksport 45%.

Edukas aasta oli ka transpordivahendite kaubanduses - 2001. aasta oli soodne vastavaid tooteid eksportivatele ettevõtetele, impordi kasv tulenes peamiselt

sisetarbimise arvelt.

Ülejäänud kaubagruppide ekspordis toimus kas väike langus või mõõdukas kasv. Impordis oli täheldatav kasv kõigi kaubagruppide osas peale masinate ja seadmete.