EE veeretab maamaksu metsaomaniku õlule

Juhul, kui tagastatavat või erastatavat metsamaad läbib kõrgepingeliin, saab metsamaa omandaja sunniviisiliselt ka liinisihi omanikuks.

Üle 330kilovatiste kõrgepingeliinide all peab olema 80 meetri laiune ohutusstsoon, st 40 meetrit kummalegi poole liini teljest. Kuid ega Eesti Energia seda maad omale taha. Eesti Energiale eraldatakse vaid postidealune mõne ruutmeetri suurune maa.

Kõrgepingeliini ohutustsoonis metsa kasvada ei tohi, ometi peab metsamaa omanik maksma selle eest maamaksu. ?Eks kasvatage seal jõulukuuski,? soovitab Eesti Energia. Ometi käib selle tsooni iga natukese aja tagant läbi masin, mis rootoriga viimase kui puukese ja põõsa maatasa peksab. Ja seda omanikuga täiesti kooskõlastamata.

Kuidas saab niiviisi talitada teise isiku maa peal? Põhiseaduse järgi on igaühe omand puutumatu, igaühel on õigus enda omandit vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Antud juhul pole tegu kitsendusega, vaid sellega, et Eesti Energia kasutab ja käsutab teiste isikute omandit. Kus on siin omandi puutumatus?

Miks peab kõrgepingeliini ohutustsoon olema üldse nii lai? Oletades, et traat asub metsa servast 34 meetri kaugusel ning maast 20 meetri kõrgusel, peab sellele kukkuv puu Pythagorase järgi olema üle 39 meetri pikkune eeldusel, et kukkumissuund on liiniga täpselt risti. Nii kõrgeid puid kasvab Eestis vaid Järvseljal. Kuna sedavõrd lai tsoon kehtestati alles hiljuti, pekstakse nüüd rootoriga maha 1980. aastatel istutatud noorendike servi.

Miks käsitletakse kõrgepingeliini trasse teisiti kui maanteede ja raudteede trasse? Eesti Energia ostku kõigepealt liinialused maad ära ja tehku siis seal, mida vaja.