Rahandusministeeriumi kommentaar 2001. aasta esialgsele maksebilansile

Jooksevkonto defitsiidi peamiseks allikaks oli IV kvartalis jätkuvalt kaubandusbilanss. Siiski on 2000. aasta sama ajaga võrreldes puudujääk

vähenenud - 2000.aastal moodustas defitsiit ca 22% oodatavast SKPst, eelmineaasta ca 16%. Puudujäägi vähenemise põhjuseks oli impordi tugevam langusvõrreldes ekspordiga. Aasta kokkuvõttes ulatus kaubandusbilansi defitsiit14,6% SKPst, mis on veidi vähem kui eelmisel aastal. Ekspordi ja impordikasv oli 2001. aastal 4-5% , seda peamiselt tänu aasta alguse tugevalekasvule.

Aasta lõpule omaselt teenuste bilansi ülejääk IV kvartalis vähenes, olles

ligikaudu võrdne eelmise aasta IV kvartali tulemusega. Aasta kokkuvõttesteenuste bilansi ülejääk veidi suurenes. Teenuste eksport on aastaga kasvanud 13%, import 16%. Kasvu toetasid transporditeenused, mis moodustavad ligikaudu poole teenuste koguekspordist-impordist. Ekspordi-impordi üheaegne tugev kasv IV kvartalis on seletatav naftasaaduste transiidi suurenemisega. Samuti oli hea kasvu põhjuseks madal baas - 2000. aasta lõpus oli transpordisektoris madalseis. Ülejäänud sektorid on väiksema osakaaluga ja seetõttu mõju teenustele tervikuna väga tugev ei ole. Siiski võib ära märkida tugeva kasvu ehitusteenuste osas (ekspordis 105%, impordis 83%), mis näitab Eesti majanduse kasvavat integreeritust maailmamajandusega.

Kuigi kaubandus- ja teenuste bilansi arengud kahandasid jooksevkonto defitsiiti aastases arvestuses, siis tulude bilansi arengud seda omakorda kasvatasid. IV kvartalis toimunud suur reinvesteeritud tulude väljavool on tulude negatiivset bilanssi aasta kokkuvõttes suurendanud ja see moodustas 2001. aastal ca 5,4% oodatavast SKPst. Samas kajastub reinvesteeritud tulude väljavool kapitalibilansis tulude sissevooluna ja kokkuvõttes on tegemist Eesti majanduse jaoks positiivsete arengutega. Dividendide väljavool oli 2001. aastal väiksem kui 2000. aastal.

Ülekannete bilansi osas toimus 2001. aastal positiivse saldo suurenemine. Ülejääk moodustas 2001. aastal ca 3,1% oodatavast SKPst.

Kapitali- ja finantskonto ülejääk ulatus 2001. aasta kokkuvõttes 5,3 miljardi kroonini. Eelmise perioodiga võrreldes vähenes ülejääk ligikaudu kolmandiku võrra, kuid heaks märgiks oli võlgnevust mittetekitava kapitali sissevoolu oluline suurenemine.

Otseste välisinvesteeringute juurdevool oli oodatult rekordiline, küündides 9,4 miljardi kroonini (aastane kasv 40%). Erinevalt eelmistest aastatest oli suure sissevoolu taga välisettevõtete kasumite kasv, reinvesteeringute osatähtsus suurenes 40%ni. Reinvesteeringute hüppeline kasv (kahe aastaga viiekordistunud) on suure tõenäosusega seletatav 2000. aasta tulumaksumuudatusega. Lisaks on üha rohkem kohalikke ettevõtteid üles ostetud, mis on nüüd efektiivselt tööle pandud. Seda peegeldab omakorda välisfiliaalide kasumite oluline suurenemine. Ka otseinvesteeringud laenude kujul suurenesid märgatavalt, andes tunnistust välisinvestorite jätkuvalt kasvavast huvist tegevuse laiendamiseks Eesti pinnal. Investeeringud olid suunatud peamiselt finantsvahendusse ja energeetikasektorisse. Võlgnevust mittetekitav kapital kattis möödunud aastal kogu ulatuses jooksevkonto puudujäägi.