Inge Rumessen • 20 märts 2002

Probleemid väärtpaberitulude deklareerimisel

IMG Konsultant juristi Ranno Tingase sõnul tekib füüsilise isiku väärtpaberitulude deklareerimisel mitmeid küsimusi ja probleeme, millele õigusaktid ühest vastust ei anna.

Teatavasti tuleb 2001.a. tulude deklareerimisel Eesti kroonis teostatud väärtpaberitehingud näidata tabelis 6.1 ja välisvaluutas teostatud tehingud tabelis 8.2. Tabelis 8.2. on vaja näidata iga tehingu kuupäev, kuid täpsustamata on, kas mõeldud on ostu- või müügitehingu kuupäeva. Kui väärtpaber on ostetud valuuta eest, mis pole Eesti krooniga seotud, siis oleks objektiivse tulemuse arvutamiseks vaja vaadata mõlemat kuupäeva. Samuti võib olla väärtpaber ostetud ühes valuutas ja müüdud teises valuutas. Nendel juhtudel on võimalus arvutada soetamismaksumus, müügihind ja müügikulud Eesti kroonides vastava kuupäeva Eesti panga kursi alusel ja täita tabel 8.2 hoopis Eesti kroonides. Teine võimalus on lähtuda ainult müügitehingu kuupäeva valuutakursist, kuna tulumaksuseaduse kohaselt arvutatakse välisvaluutas saadud tulu Eesti kroonidesse tulu saamise kuupäeva Eesti panga kursi alusel. Sellisel juhul tekib aga isikul tulu valuutakursi muutusest, millelt tahetakse ka maksu. Mitteametliku arvamuse kohaselt aktsepteerib maksuamet mõlemat eelpool kirjeldatud lähenemist.

Teine täpselt reguleerimata küsimus on FIFO ja kaalutud keskmise meetodi kasutamine. Seadus nõuab valitud meetodi järjepidevat kasutamist. See aga ei tähenda, et kui isik on kunagi võtnud kasutusele FIFO meetodi, siis peab ta igavesti kasutama kõigi väärtpaberite puhul sama meetodit. Oluline on, et sama väärtpaberi puhul kasutataks järjepidevalt sama meetodit kuni kõik sama liiki väärtpaberid on võõrandatud. Seega võib näiteks Norma aktsia puhul kasutada FIFO meetodit ja Eesti Telekomi aktsia puhul kaalutud keskmist.

Hetkel kuum