Tax-free tuleks säilitada

Tallink Grupi peadirektor Kalev Järvelill prognoosis, et tax-free kaotamisel jätavad nad käiku vaid kiirlaevad ja massiline soomlaste Tallinna vedamine jääb ära. Kas on tegemist udujutuga, et riigilt soodustusi välja pressida või on asi siiski tõsisem? Hansatee Grupp oli 2000. a 169 miljoni kroonise kasumiga Äripäeva TOPis 6. kohal. Kasumi mõningane vähenemine poleks just kõige traagilisem. Olukord on aga ohtlikum ja kahjukannatajaid rohkem kui esialgu paistab.

Majandusministeeriumi andmetel annab turism ca 15% Eesti SKPst, tulenevalt turismi tööjõumahukusest on tema osatähtsus tööhõives suurem. Reisiteenuste ja rahvusvahelise reisitranspordi teenuste eksport moodustas 2000. a 44% Eesti teenuste koguekspordist ja 74% teenuste bilansi positiivsest saldost. Võimalik tagasilöök tööhõives ja maksebilansi halvenemine peaks endise ametiühingute ja keskpanga juhi Siim Kallase tegema murelikuks. Üllatav, et peaministri teatel pole tax-free säilimine oluline ja Eesti suurimaid prioriteete on piimakvoodid. Turismiga võrreldes on piimakvoodid vähemtähtis teema.

Audiitorfirma Ernst & Young uurimuse kohaselt prognoositakse tax-free kaotamisel reisijate arvu kohest vähenemist Tallinn-Helsingi liinil kolmandiku võrra. Käivituks ahelreaktsioon. Koos edasise hinnatõusu ja laevaliikluse hõrenemisega loobuks pessimistlikuma stsenaariumi kohaselt Eesti reisist 3/4 Soome ühepäevaturistidest ja hinnatundlikum pool mitme-päevaturistidest. Tulemata jääks aastas 1,3 mln reisijat.

EL peaks kaitsma oma liikmesriikide majandushuve. Maksuvaba kaubanduse kadumine Tallinna ja Helsingi vahel on Venemaa huvides, kuhu Soome turistide vool Tallinna asemel peagi suundub. Kuna nii Helsingi-Stockholmi kui ka Helsingi-Peterburi liinil maksuvaba kaubanduse lõppu ei paista, siis tuleks sama taotleda ka Tallinn-Helsingi ja Tallinn-Stockholmi liinil, kõik teised lahendused on Eestit diskrimineerivad. See lähtepositsioon võimaldaks olla valmis ka järeleandmisteks, püüame leida kompromisse.

Ei ole ka üheselt selge, kumb on olulisem, kas ettevõtte tulumaksuvabastuse või tax-free säilimine. Maksusüsteemi stabiilsus oleks muidugi hea, kuid tulumaksu taaskehtestamine ei ohusta kümnete tuhandete töökohtade säilimist. Tax-free ja tulumaksuvabastuse vastandamisel võiks lisada järgmist:

Ettevõtte tulumaksuvabastus ei pruugi nagunii säilida.

Kui tänu tulumaksuvabastusele Eesti ettevõtted oma kasumit aastaga üle kolme korra suurendasid, siis võivad nad seda sama kiiresti ka vähendada. See on tehniline küsimus ja kokkuvõttes ei ole allesjääv maksukoormus eriti suur.

Makstav raha jääb Eestisse ja on kasutatav ühiskonna hüvanguks. Lisaks ei keela EL vähendada tulumaksumäära, sh üksikisiku tulumaksu osas. Maksutulusid ümber jagades saaks vähendada sotsiaalmaksu, mis on kasulik nii välisinvestoritele kui ka väikeettevõtjatele.

Olukorras, kus NATO kaitsva vihmavarju saabumine muutub üha tõenäolisemaks ja ELiga liitumise tähtsus julgeoleku seisukohast väheneb, võib lahenduseks olla ka ELiga liitumisest loobumine, mis võimaldab säilitada nii tax-free kui ka tulumaksuvabastuse. Miks mitte valida selline konkurentsieelis?

Laevu puudutava tax-free kõrval võiks läbirääkimiste tulemustest sõltumatult teha ettevalmistusi tax-free kaubanduse alustamiseks maismaal. Väljastpoolt ELi tulnud välismaalastele võiks riigist lahkumisel vastava kauba ettenäitamisel osa rahast tagasi maksta. Lähme näiteks 2004. a Venemaa turule loosungiga "Prihodite v ES na taks-fri ?hopping". Aga enne tuleb veidi ettevalmistustööd teha ja muidugi parandada Venemaal viisade väljaandmist. Vastasel korral jätame ka edaspidi kasutamata selle võimaluse, millelt Soome juba aastaid teenib - jõukatelt Vene turistidelt.

Tallink Grupi peadirektor Kalev Järvelill prognoosis, et tax-free kaotamisel jätavad nad käiku vaid kiirlaevad ja massiline soomlaste Tallinna vedamine jääb ära. Kas on tegemist udujutuga, et riigilt soodustusi välja pressida või on asi siiski tõsisem? Hansatee Grupp oli 2000. a 169 miljoni kroonise kasumiga Äripäeva TOPis 6. kohal. Kasumi mõningane vähenemine poleks just kõige traagilisem. Olukord on aga ohtlikum ja kahjukannatajaid rohkem kui esialgu paistab.

Majandusministeeriumi andmetel annab turism ca 15% Eesti SKPst, tulenevalt turismi tööjõumahukusest on tema osatähtsus tööhõives suurem. Reisiteenuste ja rahvusvahelise reisitranspordi teenuste eksport moodustas 2000. a 44% Eesti teenuste koguekspordist ja 74% teenuste bilansi positiivsest saldost. Võimalik tagasilöök tööhõives ja maksebilansi halvenemine peaks endise ametiühingute ja keskpanga juhi Siim Kallase tegema murelikuks. Üllatav, et peaministri teatel pole tax-free säilimine oluline ja Eesti suurimaid prioriteete on piimakvoodid. Turismiga võrreldes on piimakvoodid vähemtähtis teema.

Audiitorfirma Ernst & Young uurimuse kohaselt prognoositakse tax-free kaotamisel reisijate arvu kohest vähenemist Tallinn-Helsingi liinil kolmandiku võrra. Käivituks ahelreaktsioon. Koos edasise hinnatõusu ja laevaliikluse hõrenemisega loobuks pessimistlikuma stsenaariumi kohaselt Eesti reisist 3/4 Soome ühepäevaturistidest ja hinnatundlikum pool mitme-päevaturistidest. Tulemata jääks aastas 1,3 mln reisijat.

Rahandusministeeriumi väitel pole need uuringud tõepärased ja tax-free kaotamine ei too kaasa turistide arvu suurt vähenemist. Ministeeriumi ametnikega on paraku nii, et nemad ei vastuta millegi eest. Meenutagem katset Eesti kalatööstus likvideerida: ministrit ootas lahtilaskmise asemel ees hoopis edutamine ja ametnikud saavad tulemuspalka edasi. ELi liitumisläbirääkimistel tehtud vead ei ole sama kiiresti parandatavad ja võimalik kannatajate ring on laiem.

Arvestades turismi tähtsust Eesti majandusele on tax-free kaotamisega kaasnev risk suur ja seda tuleks üritada vähendada. Hoiatav näide on Vaasa-Umea liinilt, mis vaatamata Soome ja Rootsi riigi suurtele toetussummadele hinge heitis. Jah, võrdlus pole päris korrektne - Eestis säilib vähemalt maismaal Soomega võrreldes madalam hinnatase, kuid siiski on hinnavahe atraktiivsus oluliselt vähenenud.

Vastukaaluks avaldatakse lootust, et kasvab Eestisse pikemaks ajaks ja teistel eesmärkidel saabuvate turistide hulk. Selliseid tendentse on, kuid need ei toimu nii kiiresti, et arvestatavalt kompenseerida võimalikku kahju. Ja üks ei välistaks teist. See, et lisandub uusi sihtgruppe, ei tähenda, et vanasse kaevu tuleks sülitada. Samas on selge, et Soome jääb Eestile tähtsaimaks turuks ning transpordiühenduse kallinemine pidurdab turismi kindlasti, küsimus on, kui palju.

Turismiriigid kulutavad oma riigi turundusse suuri summasid. Meil suhtutakse turismituludesse kui millessegi garanteeritusse, mille nimel pingutama ei pea. Euroläbirääkimiste osas on jäänud mulje, et algusest peale pole Eesti-poolsed läbirääkimiste suunajad tax-free säilitamist oluliseks pidanud. Turismiorganisatsioonide survel pöörati probleemile vahepeal veidi teeseldud tähelepanu, kuid viimasel ajal annavad ministrid taas mõista, et valmis ollakse kiireteks järeleandmisteks. Meie lähtepositsioon läbirääkimistel näib olevat järgmine: läbirääkimiste partner ei saa meist aru ja on nii tugev, et me peame talle nagunii järele andma. Sellise positsiooniga läbirääkimistele minnes ei saagi positiivset tulemust loota.

Millest see partner siis aru peaks saama?

Võimalik tagasilöök turismituludes ja töökohtades on Eestile valus ja lisaks rikutakse ELi liikmesriikide võrdse kohtlemise ja nende ettevõtetele võrdsete konkurentsitingimuste tagamise põhimõtet. Tänu Ahvenamaa eristaatusele on lubatud tax-free Helsingi ja Stockholmi vahel säilitada igavesti. Samuti on Soome ja Rootsi majanduslikud võimalused oma laevakompaniide toetamiseks Eestist võrreldamatult suuremad.