Aktsiate hindamist lähtuvalt ettevõtte tegevustulemustest nimetatakse fundamentaalanalüüsiks. Allpool on toodud peamised suhtarvud, mida aktsiate võrdlemisel kasutatakse.
Kõige lihtsam ja arusaadavam näitaja selle kohta, kas aktsia on odav või kallis, on kasumi ja turuhinna suhe (P/E; price-to-earnings ratio). Seda suhet on lihtne arvutada, tuleb vaid teada ettevõtte kasumit (tavaliselt kasutatakse kas viimase majandusaasta kasumit või viimase nelja kvartali kasumeid) ja aktsiate arvu. Sageli on kasum aktsia kohta ka ettevõtte majandusaruandes välja toodud. Kui ettevõtte kasum jagada aktsiate arvuga, siis saadakse kasum aktsia kohta. Kui nüüd vaadata aktsia turuhinda ja jagada see kasumiga aktsia kohta, saadaksegi P/E suhe. Mida kõrgem on P/E suhe, seda kallimaks võib aktsiat pidada. Võrreldes ettevõtete P/E suheteid, selgubki, milline aktsia on suhteliselt kallim (ülehinnatud), milline odavam (alahinnatud).
Näiteks ettevõtte ABC kasum aktsia kohta on 4 krooni ja aktsia hind 40 krooni, ettevõtte XYZ puhul on samad näitajad 2,5 ja 50 krooni. ABC hinna ja kasumi suhe on 10 ja XYZ oma 20, seega on ABC võrreldes XYZga alahinnatud, või teistpidi lähenedes XYZ ülehinnatud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Investorid loodavad lisaks aktsia hinna tõusule saada osa kasumist ehk dividende. Dividenditootluse arvutamiseks on vaja teada, kui suuri dividende ettevõte maksab. Dividendide suuruse leiab taas ettevõtte finantsaruandest. Jagades dividendi suuruse aktsia turuhinnaga ja korrutades saadud näitaja 100ga, saadaksegi dividenditootlus. Tavaliselt makstakse dividendidena välja vaid teatud osa kasumist, mitte aga kogu aasta jooksul teenitud kasumit.
Näiteks kui ABC maksab dividende aktsia kohta 2 krooni, on ABC aktsia dividenditootlus 5. Kui XYZ maksab dividende 1 kroon, on tema dividenditootlus 2. Üldjuhul on nooremate ja arenevate ettevõtete dividenditootlus väike või dividende ei maksta.
Sageli vaadatakse aktsiate võrdlemisel ka aktsiahinna ja raamatupidamisväärtuse suhet (P/B; price-to-book ratio). Raamatupidamisväärtuse, mis näitab, kui palju oleks ettevõte puhasväärtus, kui ta läheks kohe likvideerimisele, leiab ettevõtte bilansist omakapitali kirjet tähistavalt realt. Kui kogu ettevõtte raamatupidamisväärtus jagada aktsiate arvuga, saadakse raamatupidamisväärtus aktsia kohta. Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhte saab leida, kui aktsia turuhind jagada aktsia raamatupidamisväärtusega. Mida suurem P/B suhe on, seda suuremat preemiat turg aktsia eest maksab. P/B suhtest on enam huvitatud väärtusaktsiatesse investeerijad kui kasvuaktsiatesse investeerijad.
Eeldame, et ettevõtte ABC raamatupidamisväärtus aktsia kohta on 25 krooni ja XYZ-l 40, seega on ABC P/B suhe 40/25 ehk 1,6 ja XYZ-l 50/40 ehk 1,25. Selle näitaja järgi on investorile meelepärasem XYZ aktsia.
Hinna ja müügi suhte (P/S; price-to-sales ratio) näitaja leidmiseks tuleb esmalt leida müük aktsia kohta, ehk ettevõtte aastane või nelja viimase kvartali käive tuleb jagada aktsiate arvuga. Kui müük aktsia kohta on leitud, tuleb aktsia turuhind jagada saadud numbriga ja hinna-müügi suhe ongi käes. See näitaja sobib eelkõige samal alal tegutsevate ettevõtete võrdlemiseks, sest erinevatel tegevusaladel võib käibe ja kasumi suhe, mis on investorile siiski tähtsaim näitaja, olla väga erinev.
Oletame, et ettevõtted ABC ja XYZ tegutsevad samal alal. ABC müüb aastas toodangut 80 krooni ja XYZ 100 krooni eest aktsia kohta. Arvutades ettevõtete P/S suhted, selgub, et see on mõlema ettevõtte aktsial 0,5 ehk P/S suhte järgi ettevõtted üksteisest ei erine.
Kumma ettevõtte aktsia on fundamentaalnäitajatelt investorile parem, kas ABC või XYZ? Võrreldes ettevõtete aktsiaid eelpool leitud suhtarvude järgi, kaldub kaalukauss ABC poole, sest ABC hinna ja kasumi suhe oli tunduvalt madalam kui XYZ-l, ka oli dividenditootlus kõrgem. XYZ oleks kindlam investeering vaid juhul, kui ettevõtted likvideeritaks.