• OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,48%871,29
  • OMX Tallinn0,28%2 052,28
  • OMX Vilnius−0,33%1 207,15
  • S&P 500−0,67%5 802,82
  • DOW 30−0,61%41 603,07
  • Nasdaq −1%18 737,21
  • FTSE 100−0,24%8 717,97
  • Nikkei 2250,47%37 160,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,2
  • OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,48%871,29
  • OMX Tallinn0,28%2 052,28
  • OMX Vilnius−0,33%1 207,15
  • S&P 500−0,67%5 802,82
  • DOW 30−0,61%41 603,07
  • Nasdaq −1%18 737,21
  • FTSE 100−0,24%8 717,97
  • Nikkei 2250,47%37 160,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,2
  • 25.03.02, 14:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rahandusministeerium soovib Eesti võlakirjad emiteerida I pa

Rahandusministeerium soovib korraldada Eesti riigi võlakirjade emissiooni selle poolaasta jooksul ja saadab järgmisel nädalal riigikogusse riigivõlakirjade emiteerimise uue seaduse eelnõu.
Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen selgitas, et presidendi poolt 12.märtsil heaks kiidetud välislaenude võtmise ja välislaenulepingute riigigarantiide andmise seaduse muutmise seaduse tulemusena saab riigivõlakirju emiteerida ühekordse seaduse alusel.
'Tahaks võlakirjaemissiooni teha võimalikult ruttu, sest muidu ei ole sellel enam mõtet,' lausus Mathiesen. Maailmamajanduse olukord paraneb ning intressimäärad on tõusmas, mistõttu emissiooniga pikalt viivitades ei pruugi sellest enam loodetud efekti saada, rääkis ta.
'Eesmärk on emissioon korraldada enne võlakirjaturu suvepuhkust ehk juunit,' lausus Mathiesen.
Riigivõlakirju on plaanis emiteerida 1,56 miljardi krooni ulatuses. Sellest 1,3 mld krooni peaks minema välislaenude kustutamiseks ning 238,7 miljonit kaugseire radarisüsteemi ostuks.
Mathiesen lausus, et välislaenude riskid on kindlasti tarvis maha võtta, mistõttu juhul, kui võlakirjaemissiooni millegipärast korraldada ei õnnestu, tuleb tõenäoliselt teha palju väikeseid valuuta ja intressi tulevikutehinguid.
Mathieseni sõnul on selliste tehingute puhul probleem Maailmapanga laenude intressimäära riski maandamisega. Kuna Maailmapank ei kasuta Euribori ega Liborit, vaid enda spetsiifilist alust, on väga raske intressimäära riski maandamiseks koostada turul kaubeldavat instrumenti.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele