Iseseisvumisajal toimunud suur sotsiaalne kihistumine on kiirendanud Eesti elanike suremust ning suurendanud haigestumist ohtlikesse haigustesse, selgub Rotterdami ülikooli professori Anton Kunsti juhtimisel korraldatud uuringust, kirjutab Eesti Päevaleht.
Sotsiaalministeeriumi ametnik Ain Aaviksoo märkis, et keskmine eluiga pole Eesti meestel viimasel 40 aasta jooksul kasvanud, püsides 65 aastal.
Akadeemik Ain-Elmar Kaasik lisas, et uuringute kohaselt elab praegune 15aastane Eesti poiss kümme aastat vähem kui tema eakaaslane Iisraelis või Islandil.
Kiita pole ka naiste olukord, sest Eesti naisel on suurem tõenäosus surra mürgistusse või vigastusse kui Rootsi mehel. Imikuid sureb küll vähem, kuid ikka kaks korda rohkem kui Põhjamaades.
Professor Kunst ütles, et ühest vastust elukvaliteedi halvenemise põhjusele ei ole, kuid eestlased suhtuvad oma tervisesse hoolimatult. Ennast rohkem hävitavalt käituvad vähesema hariduse ja sissetulekuga inimesed. Kõrgemapalgaliste ja haritumate hulgas on märgata suitsetamisest loobumise tendentsi ja tervislikku toitumist. Seevastu koolilapsed suitsetavad üha rohkem.
Sotsiaalminister Siiri Oviir nentis, et põhjust muretsemiseks on küll. ?Käärid naiste ja meeste eluea vahel on meil Euroopa suurimad,? märkis ta.
Suurem on suremus vene keelt kõnelevate eestimaalaste seas, iseäranis alkoholimürgistuse ja vägivalla tagajärjel.
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini