Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) tehtud varimajandust käsitlevast uuringust selgus, et ümbrikupalkade maksmine eelmisel aastal ei vähenenud, küll aga muutusid inimeste hoiakud sellesse nähtusesse negatiivsemaks.
Ümbrikupalkade saajate osakaal oli eelmisel aastal küsitluse põhjal 16 protsenti, ümbrikupalk moodustas 42 protsenti selle saajate töötasust. Ka varasematel aastatel on ümbrikupalkade osakaal olnud u 15 protsenti kogu palkadest.
EKI direktori Marje Josingu sõnul aga on toimunud muutus inimeste hoiakutes: inimesed ei suhtu enam ümbrikupalkadesse soosivalt, üha suurem hulk küsitletuid ei poolda nende maksmist. 'Inimesed on hakanud aru saama, et saades ümbrikupalka kaotavad nad sotsiaalsed garantiid,' rääkis Josing. 'Nooremad inimesed seda veel ei mõista, nemad suhtuvad ümbrikupalkadesse veel üsna mõistvalt, ju siis ei mõelda veel pensjoni peale.'
Ümbrikupalkade probleem esineb rohkem noorte ja madalama haridustasemega tööjõu osas. Algharidusega, kuni 29-aastaste töötajate seas oli ümbrikupalga eelmisel aastal saanud iga neljas.