Minu prognoosi kohaselt teenisid väljaanded esimesel kvartalil reklaamiraha (ilma barter- ja omareklaamita) järgmiselt:
Postimees?12,7 mln kr (-7,3),Äripäev ? 11,7 (-8,6),Eesti Ekspress ? 10,2 (-6,4)Eesti Päevaleht ? 8,9 (-11)SL-Õhtuleht ? 6,2 (-3,1).
SL-Õhtulehe reklaamikäive jäi enamvähem samale tasemele, teised päevalehed kaotasid igaüks ligi miljoni.
Majanduse üldine areng näib sel aastal jätkuvat Eestis stabiilselt, mis ei peaks pärssima reklaamiturgu. Maailmamajanduse nõrkus on kaudselt kahtlemata mõju avaldanud, eriti psühholoogiliselt. Firmad on reklaamirahade kulutamisel ettevaatlikud.
Selgelt on kehv infotehnoloogia reklaamimaht, mobiil- ja telefoniside firmad on oluliselt pisendanud aktiivsust seoses turu täitumisega. Näiteks kadusid turult Tietopuhelin ja Mäkitorppa koos oma võimsate reklaamikampaaniatega. Radiolinja seda auku ei täida. Elavnenud on autoreklaam.
Lehtede reklaamimüügi languse üks põhjus on ka kõrged reklaamihinnad. Minu arust pole lehed ilmutanud piisalt paindlikkust. Kui turg nõuab, siis tuleb hindu ka langetada, mitte ainult tõsta. Kõrgeid hindu püütakse kompenseerida suurema allahindlusega, mis omakorda toob kaasa tõmblemise ja ebaterve konkurentsi.
Prognoosin, et see aasta ei tule kehvem reklaamiaasta kui eelmine. Näiteks tuleb täiendavalt turule vähemalt 50 mln kr pensionifondide ja valimiste kaudu.