Ühispank nõuab Vello Kiili pankrotti
Tuleval nädalal arutab Saare maakohus avaldust, millega Ühispank nõuab kinnisvaraärimehe Vello Kiili pankroti välja kuulutamist.
13. märtsil kelmuse paragrahvi alusel tingimisi vabadusekaotust kandma mõistetud Kiil laenas Ühispangalt 1997. aastal pool miljonit krooni. Nüüdseks on võlasumma koos intressidega kasvanud 1,6 mln kroonini, kirjutab Meie Maa.
Ühispanga avalike suhete juht Evelin Pull ültes, et Ühispanga praktikas on eraisiku pankroti väljakuulutamise nõudmine haruldane, kuid mõned avaldused on siiski esitatud.
Pankrotimenetulusega kaasnevad võlgnikule erinevad sanktsioonid, sealhulgas ärikeeld, elukohast lahkumise keeld ning vajadusel võlgniku sundtoomine ja vahistamine. 'Seega on mõningatel juhtudel võlausaldajal otstarbekam esitada võlgniku vastu hagiavalduse asemel pankrotiavaldus,' ütles Pull.
'Pankrotimenetlusega on teatud juhtudel võimalik võlausaldajate huve kaitsta
suuremas ulatuses, kui haigmenetlusega,' ütles Pull.
Äripäeva andmetel on Vello Kiilile nõudeid lisaks Ühispangale mitmel soomlasel ja Eestis tuntud ärimeestel.
1997. aastal ostis Vello Kiil enampakkumisel Saaremaal Lümanda vallas asuva Pilguse mõisa, mille eest maksis toona 1,06 miljonit krooni. Ostu rahastas Soome firma Six OY. Sama ettevõte tasus Kiilile ka hoone renoveerimiskulud.
Kokku kandsid erinevad isikud ja firmad Pilguse mõisa ostmiseks ja korrashoiuks Kiilile ligi 1,6 miljonit krooni.
Kiil olevat sõlminud Six OYga kokkuleppe, et soomlased saavad mõisa endale. Põhjanaabrite suureks üllatuseks müüs Kiil mõisa maha.
Jaanuaris 2001 laekuski Saare politseiprefektuuri avaldus, milles taotletakse Kiili vastu kriminaalasja algatamist seoses 1,6 miljoni krooni kadumisega.
Neli aastat tagasi sai Vello Kiil tegevjuhi koha Guido Sammelselja kinnisvarafirmas Kramer Kinnisvara. Vaid mõne kuu jooksul tühjendas ta firma kassa.
Eelmise aasta keskel müüs Kiil Helsingis elavale omanimelise detektiivibüroo omanikule Matti Westerholmile kaks Saaremaal asuvat krunti, mille müügihinnaks oli kokku 150 000 Soome marka ehk ligi 400 000 krooni. Kiilil ei olnud tegelikult õigus neid müüa, ta võltsis dokumente.