Valitsus ei taha raha merre uputada

Eelmise aasta lõpus Hiiumaa pensionäridega kohtudes kinnitas toona valitsusliitu kuuluv mõõdukas Kalev Kotkas, et kui 8 miljonit krooni dotatsiooni ühenduse pidamiseks veel juurde võideldakse, oleks laevatee käsitletav maantee pikendusena. See tähendab, et reisija ning sõiduki üleveo hind ei tohiks olla suurem sama pika maanteelõigu läbimiseks tehtavate kulutustega.

Võitlus algas. 12. märtsil esitasid neli Riigikogu liiget nn maanteepikenduse eelnõu. Selleks ajaks opositsiooni tõrjutud Kotkas selgitas: ?Riigikogu ei saa tuua meie saari mandri-eestile lähemale ajas või tee pikkuses, küll aga saab ta seda teha rahas mõõdetuna. Eelnõu saamisel seaduseks paraneks saarte arengueeldused ja saarte majanduse konkurentsivõime.?

Kui palju see riigile maksma läheks, seda eelnõu esitajad Riigikogule ei selgitanud.

Kas maateepikenduse rakendamine oleks raha asjatu merreuputamine? Tõenäoliselt saaks riik sama summa teisalt kokku hoida.

?Mandriga ühenduse pidamisel maanteepikenduse hinna tagamine parandaks Eesti saarte arengueeldusi ja vähendaks seega teiste regionaalpoliitiliste toetuste vajadust,? selgitas eelnõu algatajaid, keskerakondlane Laine Tarvis hiidlastele.

2. aprillil otsustas valitsus, et ei toetas maanteepikenduse põhimõtet. ?Maanteepikenduse hinna rakendamine vähendab senise doteerimise põhimõtte jätkumisel piletitulu hinnanguliselt 25 miljoni krooni võrra ja eeldab riigieelarves saartega ühenduse pidamise toetuse suurendamist sama summa võrra.?

Valitsuse hinnang pole Riigikogu otsustamisel määrav, kuid suure tõenäosusega jääb neljale riigikogulasele märtri roll ? näe, meie tahtsime parimat, kuid pahad võimulolijad ei saa meie üllast ideest aru. Jääb lootus, et maanteepikendusega tullakse mõne aja pärast taas uuele ringile.

Autor: Urmas Lauri