Peaminister Siim Kallase sõnul on Eestil lootust saada kolme aastaga euroliidu eelarvest 9,5 miljardit krooni regionaalarengu toetuseks.
<pilt#SiimKallas.jpg#Peaminister Siim Kallas#150#176#0> Euroopa Komisjoni esialgse ettepaneku kohaselt hakkaks Eesti aastatel 2004?2006 saama Euroliidult igal aastal ligi 3,2 miljardit krooni regionaalprojektide tarbeks, ütles Kallas eilsel eurodebatil riigikogus, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kallase sõnul on liitumisjärgse rahanduspaketi puhul avalikkus liialt põllumajandustoetustele keskendunud, kuigi regionaalsummad on märksa suuremad.
Mõõdukate ja Rahvaliidu poliitikud kahtlustasid, et Eesti ametkonnad pole suutelised ette valmistama korralikul tasemel projekte, mistõttu jääb see raha tulemata.
Kallas tunnistas, et abiprogrammidest raha saamise projektide korraldamisega on palju tõsiseid probleeme. ?Kuna reeglid on väga täpsed, peame olema väga tõhusad, et neid projekte tagasi ei lükataks,? lausus Kallas. ?Summade lagi, mida võime taotleda, on aga väga kõrge. Asi sõltub just taotluste kvaliteedist.?
Kallase sõnul tuleb vajalik haldussuutlikkus luua mõne aastaga. ?See ei ole lootusetu ülesanne, me oleme hakkama saanud ka keerulise SAPARDi raha kasutamise mehhanismi loomisega,? ütles ta. Regionaalraha võib minna näiteks Kirde-Eesti eriprojektile ja Saaremaa ning mandri vahelise püsiühenduse rajamiseks.
Euroopa Komisjoni teise pakkumise järgi laekub liitumisjärgsel kolmel aastal eurokassast Eesti maaelu ja põllumajanduse arendamiseks 1,2?2,3 miljardit krooni. 2005. aastast jõuavad Eesti põllumeeste kätte järk-järgult ka otsetoetused, ütles Kallas. Samas nimetas ta Euroopa Liiduga finantsküsimustes peetavaid läbirääkimisi äärmiselt raskeks. ?Eelarveraha jagamine on alati raskemaid teemasid nii riikides kui ka riikide vahel,? lisas ta.