Realistid loodavad, et vähktõbe on võimalik alistada, aga mitte mõne aastaga, vaid paari järgneva kümnendi jooksul.
Kolmekümne aastane 'sõda vähi vastu' on ainuüksi ameerika maksumaksjalt nõudnud 46 miljardit dollarit.
'Sõda vähi vastu' kestab alates 1971. aastast, mil president Richard Nixon algatas vähivastase võitluse kampaania, vahendab <#Geenikeskus=http://www.genomics.ee> teadusajakirja Nature artiklit.
Aegade jooksul on uudistest läbi käinud mitmeid 'ime' ravimeid, millele on pandud kõrgeid lootusi. Samas on hiirtel imetegusid teinud ravimikomponendid kliiniliste katsetuste faasis enamasti läbikukkunud.
Hiljuti turule jõudnud vähiravim Gleevec on siiani näidanud enneolematut edukust, sest koguni 95 protsenti konkreetse leukeemia (chronic myelogenous leukaemia) juhtumitest alluvad ravimile. Teadlastele peaks farmaatsiafirma Novartis toodetava Gleeveci edu andma selge signaali, et vähki põhjustava geeni korrigeerimisel on võimalik haigusega edukalt võidelda.
Ühe maailma suurima vähktõbe uuriva organisatsiooni, Ameerika Riikliku Vähiinstituudi, endine direktor Richard Klausner on samuti arvamusel, et 'Gleevec tõestab molekulaarse strateegia edukust.'