Saan aru nii solidaarsusest kui kõigest muust. Äripäevapakutud idee on ilus (vt.
Ravikindlustus kaheks ? solidaarne ja vabatahtlik). Mõtleks seda viivuks inimese seisukohast.
Mina käin tööl ja kõik on peaaegu korras. Ma maksan riigile makse, millest riik maksab 4% juurde minu tulevasele kogumispensionile. Minu arusaam on ikka nii, et mina maksan 6%, sest 2% maksan otse kindlustusfirmale ja riik maksab minu palgalt makstud maksust lahkelt juurde 4%.
26% maksan tulumaksu. 33% makstakse sotsiaalmaksu (mille võrra on minu palk väiksem). Minu palgast makstakse makse 46% (Brutopalk 100% + 33%=133%, sellest 59% (26%+33%) + 2% võrdub 46%).
Kui nüüd algatada väljapakutud idee ja juhtub näiteks, et ühe aasta pärast peaks avastatama minul samuti verevähk, siis jõuame siia, et solidaarne haigekassa seda ravi ei maksa ja kuna olen noor, pole mul ka kindlustuses veel piisavalt raha, et oma ravikulud kinni maksta.
Või näiteks selline lugu, et mul on ütleme viis last ja mees ning oma palgast peaks ma kõigile tegema täiendava kindlustuse. Mis jääb järele minu palgast?
Inimene tahab ju ka momendil elada ja süüa. Ka kaheks löödud ravikindlustuse tulemusena näen ma seda, et kuigi ma maksan nii, et higi otsa ees, ei ole minul endal ikkagi mitte midagi.