• OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • OMX Baltic0,73%307,03
  • OMX Riga0,2%870,38
  • OMX Tallinn1,38%2 035,86
  • OMX Vilnius0,12%1 213,57
  • S&P 5000,7%5 958,38
  • DOW 300,78%42 654,74
  • Nasdaq 0,52%19 211,1
  • FTSE 1000,59%8 684,56
  • Nikkei 2250,00%37 753,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,5
  • 16.04.02, 13:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suuremate USAsse eksportijate seas domineerib traditsiooniline tööstus

Eestist USAsse kaupu eksportiva kümne suurema ettevõtte seas domineerivad traditsioonilise tööstuse esindajad.
Eesti Väliskaubanduse Liidu andmeil on kümme suurimat eksportööri ( ei ole järjestatud) USA suunal AS Estonia Klaverivabrik, spooni ja vineeritootja AS Technomar Adrem, puidu töötleja AS TKE Grupp, Kreenholmi Valduse AS, karusnaha töötleja OÜ Eurotann, spordikaupade tootja OÜ HTM Sport Eesti, kalatoodete hulgimüüja OÜ Necton Foods, AS Silmet, keemia ettevõte AS Velsicol Eesti ja AS Elcoteq Tallinn.
Kreenholmi Valduse AS ja AS Elcoteq Tallinn on ka kümne suurima importööri nimekirjas.
Majandusministeeriumi kaubandusosakonna väliskaubanduse talituse juhataja Ele-Merike Pärteli sõnul moodustavad allhanked viiendiku ekspordist, sellest pooled on mobiiltelefonid.
Ülejäänud kaheksa suurimat importijat on AS Estonian Air, arvutite hulgimüüja AS GNT Eesti, AS Hansa Liising Eesti, OÜ Nokia Eesti, mõõteseadmete tootja AS Orbis Eesti, mootorsõidukite hulgimüüja AS Silberauto, ehitusmasinate jaemüüja AS Witraktor Eesti ja AS Tallinna Külmhoone.
Kreenholmi Valduse AS eksportis mullu 250 konteinerit lastemähkmeid, flanelltekke ning käterätikuid 16.5 miljoni dollari eest ning importis USA-st puuvilla 1 miljoni dollari eest.
'Ilma investeeringuteta infotehnoloogiasse oleks eksport null,' ütles Meelis Virkebau, Kreenholmi Valduse AS peadirektor. 'Kui Ameerika ettevõte ei saa normaalselt suhelda tarnijaga otsib ta teise hankija.'
Arvutivõrku vajab ettevõte USA kaubavarude kontrollimiseks ning USA disaineritega suhtlemiseks.
'Äri ajamiseks Californias tuleb hakata Hispaania keelt õppima, kuna tekstiilitööstuses tegutsevad ettevõtjad ei saa inglise keelega hakkama,' märkis ta.
Lisaks omal käel tegutsemisele on võimalik abi saada Eesti Saatkonnast Washingtonis, kes pakub Eesti ettevõtjatele infot võimalike äripartnerite, messide, infoallikate, seadusandluse ning riikidevaheliste lepingute kohta. Saatkond osutab mõningast abi ka kaubandusvaidluste korral.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele