Kuus krooni liiter maksva diislikütuse või rohkem kui kroon kallima bensiini 95 ostmine Võru- ja Põlvamaal pole probleem. Tuleb sõita hommikupoolikul näiteks Võru turu veerde ja seal seisvadki kundesid ootavad kütusemüüjad, kes oma autode suuremahulistes kütusepaakides Venemaalt ametlikult oma tarbeks toodud kütust müüvad.
Müüjad turu ees tunduvad siiski närvilised, ei talu, kui neid liiga lähedalt piidlema kiputakse. Ilmselt on asi kütusemüügi ebaseaduslikkuses. ?Võru linnavalitsus neile kauplemislube väljastanud pole,? ütles linnavalitsuse linnavarade ja ettevõtluse osakonna spetsialist Jana Laanemäe, kellele niisugune kütusemüük oli uudiseks.
Kes avalikku kütuseostu, kanistrite ja lehtriga kõndimist, pelgab, võib otsida ajalehest kuulutuse ?Diisel (Vene)? ja helistada juuresoleval telefoninumbril. Näiteks eilses Võrumaa Teatajas ilmunud kuulutuse avaldaja käest saab diislikütust osta 6 krooni liiter ja kui ostja asub Võru linnas, võidakse kütus talle koguni koju kätte tuua. ?Mulle sobivad kojutoomiseks rohkem hommiku- ja õhtupoolik,? sõnas müüja, kelle jaoks ka saja liitri korraga müümine probleeme ei valmista. Ka teistel müüjatel ei valmista saja liitri korraga müümine raskusi. ?Küsitakse ja saab isegi pool tonni,? ütles üks neist.
Omaalgatuslike kütuseärimeeste teenistus on märkimisväärne. Ühe tundmatuks jääda soovinud müüja sõnul võib liitrilt teenida 2,5?3 krooni. ?Saan kütuse kätte 3,5 krooni liiter, siin müün 6.50ga,? rääkis ta. ?Kokku toon paagi ja kanistriga korraga üle piiri 105 liitrit kütust.? Arvestades kütuse toomise kuluks 60?70 krooni, võib müüja päevane teenistus küündida 200 kroonini.
Kokku pööritavad Kagu-Eesti kütuseasjaarmastajad aastas kümneid miljoneid kroone. Piirkonnas arvukalt tanklaid omava ASi Mahta Kütus juhatuse esimehe Ennu Tammemägi sõnul võtavad Venemaalt odava kütuse toojad neilt kolmandiku käibest. ?Eelmisel aastal võis see osa olla 20?30 miljonit krooni,? lausus ta. ?Niisugune äri on jõudnud otsaga Põlvasse ja levinud siit Põhja-Eesti poole. Aga sellega ei saa ega oska midagi ette võtta.?
Ka ASi Alexela Oil jaemüügijuht Aivar Räim tõdes, et nende Põlvas asuvas tanklas on müüginumbrid loodetust kehvemad. ?Kõik käivad Venemaal, kes see tanklast ikka ostab,? vahendas Räim tankla juhataja sõnu.
Väidet ?kõik käivad? kinnitas kaudselt ka Kagu tolliinspektuuri juhataja Johannes Männiste. Tema andmetel tegeleb kütuseäriga umbes 90 sõiduautodega piiriületajatest. Ainuüksi märtsis sõitis aga Koidula ja Luhamaa piiripunktide kaudu nii Eestisse kui Eestist välja umbes 12 000 sõiduautot ehk keskmiselt 400 autot päevas. Kui iga piiriületuskord tähendab näiteks 50 liitri aktsiisivaba kütuse toomist Eestisse, lisandub aastas siinsele turule rohkem kui 7 miljonit liitrit kütust, millelt jääb riigimakse laekumata üle 20 miljoni krooni.
Seltskond, kes Koidula ja Luhamaa piiripunktide kaudu oma kütuseäri ajab, on kirju. ?Eestlaste kõrval on vedajate seas ka lätlasi ja venelasi,? rääkis üks müüja. ?Mõnel sinise passiga venelasel on teise poole tarvis ka teine pass.?
Koidula piiripunkti kasutamine on eestlaste seas tagasihoidlikumaks jäänud, sest Vene pool kehtestas seal teemaksu. ?Luhamaa kaudu käies aga teemaksu pole ja tankla asub sealsest tollipunktist vaid kolmesaja-neljasaja meetri kaugusel,? rääkis Johannes Männiste. ?Ka ollakse Vene poolel kütuseärist huvitatud, sest Eestist pärinev raha jääb ju sinna.?
Männiste sõnul tuuakse ühes kütusega Venemaalt ka alkoholi ja sigarette, korraga on lubatud kaasa võtta kaks pudelit kanget alkoholi ja 200 sigaretti.
Toll kütuseveole piiri panna ei saa, küll jälgitakse, et vedajad peaks kinni ööpäevas lubatud normist, paagitäiest ja kümnest liitrist kanistris. ?Eelmisel aastal karistasime rohkem kui kuutsada rikkujat ja trahvisumma ületas 1,5 miljonit krooni,? lausus ta.
Hetkel kuum
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
Teravdatud tähelepanu piiril ja tolli tõdesid ka sagedased piiriületajad. ?Meid koheldakse nagu rahvavaenlasi,? rääkis üks kütusemüüja. ?Oleme vihatud nii tolli kui piirivalve silmis.?
Odava kütuse äri Kagu-Eestis kestab erisuguse intensiivsusega juba aastaid, hoogustudes aktsiisi tõusuga ja taandudes kütusehindade ühtlustumisega. Mahta Kütuse juhatuse esimees Ennu Tammemägi näeb järgmist kütuseveo intensiivistumise võimalust seoses eurokütuste tuleku ja Eesti Euroopa Liitu astumisega. ?Siis lähevad hinnakäärid eriti suureks,? lausus ta.
Venemaalt toodava kütuse kvaliteeti hindavad aga heaks nii toojad ise kui ka tanklate omanikud. ?Kütusepumbad peavad selle kütusega paremini vastu, teda kulub ka vähem,? vahendas üks müüja oma klientideks olevate veoautojuhtide sõnu.