Pahem-Prantsusmaa uperpall paremale

Paremäärmuslase Jean-Marie Le Peni jõudmine traditsiooniliselt tugevate vasakjõududega Prantsusmaal presidendivalimiste teise vooru ei ole asjatundjatele üllatus. Nende sõnul näitab see Euroopa riikides jätkuvat paremäärmuslike ja natsionalistlike jõudude üldist tugevnemist, mis on tekkinud vastureaktsioonina integreeruvale Euroopale.

Otsa tegi lahti Jörg Haideri juhitud paremäärmusliku Vabaduspartei hea valimistulemus Austrias, mille järel on paremale pööranud Taani ja Itaalia. Nüüd on siis järg Prantsusmaa käes ja ega Saksamaa valimisedki kaugel ole.

Ehkki Prantsusmaal ei usu keegi Le Peni võitu, sest isegi kõik pahemjõud on koondumas Chiraci taha, valitseb üldine arvamus, et Prantsusmaa poliitika Euroopas muutub sellele vaatamata.

Prantsusmaa valimisi võib täiesti vabalt nimetada protestivalimisteks: 28 jättis üldse hääletamata, kolm trotskistlikku kandidaati said kokku 11 häältest ning kaks ülejäänud paremäärmuslikku kandidaati veel 6,5 häältest. Juba juunis tulevad Prantsusmaal parlamendivalimised ja Turu ülikoolis Jean Monnet? õppetooli juhtiv prof Esko Antola ennustab, et selle koosseis tuleb senisest tunduvalt populistlikum ja natsionalistlikum.

Mida see tähendab? Tõenäoliselt seda, et Prantsusmaa majanduspoliitika muutub egoistlikumaks. Selle tagajärjel võivad aeglustuda näiteks Euroopa Liidu laienemisläbirääkimised, kui Prantsusmaa hakkab energilisemalt kaitsma oma talunike huve, samuti Euroopa energiaturu avamine, mille vastu on Prantsusmaa juba praegu kiivalt võidelnud.

Esimesed mõjud on juba näha. Kohe pärast Le Peni teise vooru pääsemise teadet nõrgenes euro dollari suhtes. Eelkõige kajastas see kartust, et poliitiline koostöö ELis võib komplitseeruda. Samuti toimusid paarikümnes Prantsuse linnas Le Peni vastased meeleavaldused. Kui ühiskond veelgi polariseerub, kannatab avalik kord.