Kauplusekettide arvu kasv suretab massiliselt väikekauplusi välja.
?Ühe mehe showŽd on väljasuremise lainel,? ütles uuringufirma Profindex juhataja Margit Raid. Aastatel 2000-2001 lõpetas Raidi sõnul iga päev tegevuse 4,5 väikekauplust. Seega lõpetas kahe aastaga tegevuse umbes 1600 müügikohta, kirjutab Eesti Päevaleht.
Märjamaal toidukauplust pidav Juhan Karu ütles, et kuna piirkonda hetkel ühtegi Säästumarketit kerkimas pole, ei näe ta ärile ohtu. ?Juhul, kui Säästumarket kõrval uksed avaks, oleks krahh ning peaks koomale tõmbama,? lausus Karu.
Väikekaupmehe sõnul suretavad suured ketikauplused väikesed poed vägisi välja. ?Kui Säästumarket saab Leiburist allahindlust 17 protsenti, siis mina vaid kaks protsenti,? ütles Karu.
?Turg korrastub ning väheneb hall mass, mis ei kajastu statistikas. Ka ümbrikupalka maksvate ettevõtete hulk taandub,? ütles Raid.
Tema sõnul saavad väikeettevõtjad tegevust jätkata kauplusekettides.
Statistikaameti hinnangul oli jaekaubanduse käive eelmisel aastal 31 miljardit krooni, millest toidu- ja esmatarbekaupade osa ulatus 17,8 miljardi kroonini. Raidi sõnul moodustab kauplusekettide käive toidu- ja esmatarbekaupluste käibest umbes 55 protsenti.
Eelmisel aastal oli suurim võitja turul Säästumarketi kett, mille käive ulatus üle miljardi krooni. Samuti kerkis Säästumarketeid juurde.
Profindexi uuringu kohaselt tegutses Eestis eelmisel aastal 207 kaupluseketti. Aasta varem oli neid 161. Raidi sõnul saab ketikaupluseks nimetada ettevõtet, millel on vähemalt kaks-kolm kauplust ning ühesugune tunnus või bränd. Kauplusi oli veebruaris 7335, eelmisel aastal aga 7187. Seni kasvanud kaupluste arv võib Raidi sõnul sel või järgmisel aastal väheneda.
Aasta alguses oli Eestis kaubanduspinda üle 866 000 ruutmeetri. Linnades oli kauplusi aasta alguses 6069 ning maal 1254.
Seotud lood

5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini