Eelkõige ära kahjusta

Istunud Kopenhaagenis kodusesse Estonian Airi lennukisse, naastes Hiinas toimunud teaduskonverentsilt, leidsin ajakirjanik Virkko Lepassalu ja Äripäeva arvamuskülje usinasti toimetavat Jaanus Pikani isiku kallal. Valmis olid selged järeldused ja soovitused lugejatele. Arvamuse avaldamine kellegi tulemuslikkuse või küündimatuse suhtes on iga inimese õigus. Ainult et seda peaks põhjendama korrektsete faktidega.

Aastatepikkune töö kirurgi ja juhina on mind lisaks arstivandes toodule õpetanud enne järelduste ja otsuste tegemist hankima võimalikult palju objektiivset infot. Meditsiinieetika nõuab, et otsusetegija peab olema veendunud, et ta on teinud kõik mõistlikult võimaliku küllaldaste ja tõeste algandmete hankimiseks. Kuulujuttude ja emotsioonide põhjal haiget ravida on kuritegu. Meditsiinis kehtib teinegi põhimõte: primum non nocere (eelkõige ära kahjusta), mis tähendab, et kui arsti tegevusest tekkiva kahju oht on suurem tegematajätmisest, peab arst jätma vahele segamata. Nii on asi arstimisel. Loodan, et ka ajakirjanduses kehtib oma eetika.

Vaatame lähemalt. Kõigepealt: Lepassalu jätab kirjutises mulje, justkui oleks Pikani lahkunud tagaukse kaudu hiilides. Tegelikult oli Pikani oma lahkumise nii kliinikumi juhatuse kui ka nõukoguga aegsasti kooskõlastanud. Juhatuse liikmed arutasid põhjalikult läbi juhtimise ümberkorraldamise. Leiti, et esmased eesmärgid, mis sihtasutuse loomisel püstitati, on suures osas täidetud: tegutseb uue juhtimiskultuuriga ühtne organisatsioon, saavutatud esmased tulemused efektiivsemal majandamisel, sihtasutus kui vorm on tõestanud sobivust suure raviasutuse tegevuse korraldamiseks jne. Kliinikum oli sisenenud uude arengutsüklisse ja see võimaldas vähendada ka juhatuse liikmete arvu.

Ümberkorraldused võimaldavad kasutada efektiivsemalt põhivahendeid ja vähendada ravivoodite hulka. 4 aastaga on tõusnud päevakirurgia operatsioonide arv 7200ni ? ligi 3 korda. Keskmine haigusjuhu pikkus haiglas on vähenenud 9,4-lt 1999 7,5 päevani 2001 (statistikaameti andmeil lühim Eestis). See on andnud võimaluse vähendada ravivoodite arvu, müüa üleliigsed hooned, paremini tasustada töötajaid (keskmine töötasu on kasvanud 3 aastaga 17). Niisiis on tegemist planeeritud tegevuse, mitte kriisitoimingutega.

Lepassalu püüab kaudsete vihjetega inkrimineerida Pikanile huvide konflikti kliinikumi suhetes tarnijatega, ASiga TopMed ja TopMed Tehnika. Tegelikult on asi järgmine. Pikani kirjutas kliinikumiga juhatuse esimehe kohuste täitmiseks teenistuslepingu alla 16.04.1999. Kuu aega varem likvideeris OÜ Mesikas oma osaluse ASis TopMed Tehnika eesmärgiga vältida juba eos võimalikku huvide konflikti. Asjast oli teavitatud ka kliinikumi nõukogu. Osaluse TopMedis likvideeris OÜ Mesikas aasta varem.

Kliinikum rakendas riigihangete seaduse põhimõtetele vastavat hankesüsteemi ammu enne seaduse laienemist kliinikumile. Selline läbipaistev süsteem tegi meele mõruks nii mõnelgi tarnijal, kes seni oli ajanud asju konkursita.

Artiklis toodud kliinikumi juhataja palganumber on müütiline, 60 000 kr kuus, paika ei pea väide, et arstid saavad palka 10 korda vähem. Pikani teenistustasu (väljas kliinikumi kodulehel) oli 35 000 kr kuus, millele lisandus kord aastas nõukogu määratav tulemustasu, kuu kohta pisut üle 13 000 kr. Arstide keskmine tasu oli 12 836 kr kuus. Samas on kliinikum 5 suurima tööandja seas.

Kõiki vigu saanuks vältida, küsimustele saanuks vastuse otse Pikanilt ja kliinikumi juhtidelt.

Autor: Jaanus Pikani