• OMX Baltic−0,05%317,98
  • OMX Riga0,15%956,07
  • OMX Tallinn−0,28%2 199,74
  • OMX Vilnius−0,16%1 498,45
  • S&P 5001,34%7 752,87
  • DOW 300,62%52 003,35
  • Nasdaq 1,97%27 044,17
  • FTSE 1000,75%10 739,01
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,06
  • OMX Baltic−0,05%317,98
  • OMX Riga0,15%956,07
  • OMX Tallinn−0,28%2 199,74
  • OMX Vilnius−0,16%1 498,45
  • S&P 5001,34%7 752,87
  • DOW 300,62%52 003,35
  • Nasdaq 1,97%27 044,17
  • FTSE 1000,75%10 739,01
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,06
Kliendisuhete juhtimise üks alustalasid on arusaam, et ettevõtte kasum (ja kahjum) ei sõltu toodete ega teenuste kasumlikkusest, vaid klientide kasumlikkusest.
Kui ettevõttel on vähegi arvestatav kliendibaas ja lai toodete ja teenuste valik ning kasumlikkust arvestatakse vaid ettevõtte tasemel, jääb selle põhimõtte olemus tihtipeale arusaamatuks. Küsides endalt aga, kuidas kasum ettevõttes tekib, näeme kõigepealt, et erinevad kliendid tarbivad tooteid ja teenuseid erinevates komplektides ? portfellides. Muutes toodete ja teenuste kasumlikkust, muutub küll kliendisuhete kasumlikkus, kuid me ei tea, kus suunas, sest see sõltub portfellide sisust. Soovides muuta kliendisuhete kasumlikkust, tuleb meil kõigepealt mõjutada klientide ostukäitumist ja selle kaudu tooteportfellide sisu. Ostukäitumist juhitakse peamiselt rist- ja laiendava müügi kaudu.
Teiseks kujundab kliendisuhete kasumlikkust konkreetsele kliendigrupile (segmendile) suunatud turundus- ja müügitegevuste kulukus. Tihti jäetakse kahe silma vahele lihtne tõsiasi, et suurema käibega klientidega on seotud ka suuremad kulud ning nende rentaablus võib osutuda tavaliste klientide omast koguni madalamaks.
kliente hangitakse juurde valimatult või iga hinna eest ? saadakse ?halbu? kliente ja raisatakse ressurssi;
kollektsioneeritakse kliendiandmeid, mida ei kasutata otsustamiseks, sh hangitakse tarkvara ?360kraadise vaate omamiseks? ja ehitatakse andmeaitasid, kus andmed kopitavad.
Heikki Põhi
ASi Leibur marketingidirektor
Tänase Eesti turu ja kaubanduse kiire areng on pannud ettevõtted rääkima kliendisuhete parandamisest ja arendamisest.
Juhtide ja turundajate kõnekeelde on tulnud termin CRM ehk kliendisuhete juhtimine. CRM-projektidega on startinud päris mitmed, kuid reaalseid tulemusi ei ole avalikustanud veel keegi. Praegu võtab sõnalühend CRM ilmselt kõigi firmade rahakotist ainult raha ja n-ö tibude lugemise aeg on alles ees.
Ettevõte peab CRM-projektis lahti kirjutama kõik kliendisuhete juhtimisega seonduvad teemad ja seejärel need samm-sammult lahendama.
Oleme Leiburis arusaamisel, et kõike CRMiga kaasnevat ei jõua korraga lahendada. Teeme tööd teemade kaupa ja usun, et nii töötades toimub pidev areng nii firma sees kui ka edukas tegevus firmast väljapoole. Leibur on enesele selgelt sõnastanud firma missiooni, visiooni, positsioneeringu ja väärtuspõhimõtted. Töö käib põhiprotsesside juhtimisega.
Paralleelselt sees toimuvaga töötame turu suunas. Oleme investeerinud nüüdisaegsesse tarkvarasse, mis võimaldab analüüsida meie müügi efektiivsust ? ka meie klientide tulukust. Lisaks nõuab CRM konkreetseid lahendusi klientide segmenteerimisel, kliendi rahulolu uuringul, tooterühmade juhtimisel, tooteportfelli koostamisel. Edukas kliendisuhete juhtimine baseerub pikaajalisel süsteemsel tööl, millega kaasneb paljude CRMi tahkude kaardistamine ja nendele lahenduste leidmine.
Ettevõttel on palju kliente, kes jagunevad üheteistkümnesse segmenti. Viis segmenti (3, 4, 7, 8, 10) on määratletud kui prioriteetsed ja nende jaoks on loodud iseseisev teenindusüksus, st neile osutatakse keskmisest paremat teenindust. Kliendibaasi ärianalüüsi tulemused segmendikohase kasumimassi, kasumlikkuse ja penetratsiooni kohta on esitatud joonisel.
Mõned võimalike kliendistrateegia otsuste näited
Enamiku kasumist (85) teenib ettevõte segmentidega 1?5Teenindusüksus teenindab küll keskmisest rentaablimaid kliente, kuid on jätnud ?hooletusse? enamiku (56) kasumitootjatest, segmendid 1, 2 ja 5Suurima kasumimassiga segmendi nr 1 rentaablus on alla keskmiseEsimeses järjekorras tuleks keskenduda segmentide 1 ja 5 kasumlikkuse tõstmiseleSegmendi 1 penetratsioon (segmendikohane turuosa) on madal ja viitab võimalusele kliente juurde võita. Samas, kui kasumlikkust ei õnnestu tõsta, on mõttekam hankida uusi kliente segmenti 2
Samal teemal: KPMG korraldab 6. mail CRMi-alase seminari

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele