Riho Lass Iskust arvab, et üks põhjus, miks kasutatud mööblil aktiivset järelturgu pole, on inimeste edevus. ?Kes ikka oma firma esindust kasutatud mööbliga sisustada tahab,? muigab Lass.
OÜ Abraset divisjonijuht Kalevi Tamm kolis hiljuti büroo uutesse ruumidesse ja nii jäi pisut mööblit üle. ?Kas olen mina vähe informeeritud või on asi muus, aga see on probleem, kuhu kasutatud mööblit müüki panna,? sõnas Tamm.
Tema pani kontoris üleliigseks osutunud lauapukkide müügi kuulutuse Kuldsesse Börsi, kuid väga selle peale ei looda, sest lauapukk ei ole päris tavaline mööbliese ning seda nägemata ei saa hästi arugi, millega tegemist.
Sellest, et peamiselt autode müügiga kuulsust kogunud BRC (OÜ Balti Realiseerimiskeskus) on juba mitu aastat tegelenud kasutatud mööbli ja kontoritehnika ostu-müügiga, pole Kalevi Tamm kuulnud. Ka Priit Maanurm BRC Vallasvarast nendib, et hetkel sellest võimalusest eriti palju ei teata.
Kuna BRC sai hiljuti valmis uued hooned, kus näiteks köetava müügipinna suurus on 2400 ruutmeetrit, hakatakse kontorimööbli ja -tehnika müüki ka aktiivsemalt teadvustama. Mai keskel riputatakse üles piltidega veebilehekülg, kust saab teada, mida ja millise hinnaga parajasti müügil on. Praegugi on BRC kodulehel juba üht-teist näha.
Priit Maanurm nendib, et võrdselt tuntakse huvi nii mööbli müümise kui ka ostmise vastu. Seni on müüdud näiteks Standardi ning Thulema kasutatud mööblit, saada on olnud ka eritellimusel valmistatud disainmööbliesemeid.
Miinimumkogust või -hinda, millega kaup müüki anda, ei ole ? vastu võetakse nii üks töölaud kui ka terve kontori sisustus. Loomulikult on ühe mööblitüki puhul komisjonitasu kõrgem.
Priit Maanurm toob näite, et kui müüa tahetakse ühte 1000 krooni maksvat tooli, siis võtab BRC selle pealt 20 komisjonitasu. Kui aga sellised toole on näiteks 50, on neid kergem müüa ja ka protsent väiksem. Üldiselt jääb mööbli puhul komisjonimüügi tasu 10 kanti. Lisandub laohind.