• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Enim abiraha jõuab ettevõtjani energeetika ja kohaliku infrastruktuuri valdkondades. Regionaalarengu ja põllumajandusfondide kaudu võivad ettevõtjad saada raha ligikaudu 1 miljard krooni. Tingimus on, et kuni 50 osas peab taotleja olema kaasfinantseerijaks. Projektide kogumaht peaks ulatuma seega 2?2,5 miljardi kroonini aastas.
Rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja Ivar Sikku sõnul võib saada erasektor EL struktuurfondidest raha otseselt ja kaudselt.
Kuni Eesti ELiga liitumiseni saab Eesti abiraha aastas umbes 1,5 mld krooni, millest suur osa läheb teedeehituseks. Näiteks kavandatakse ISPA struktuurfondist sellel aastal Via Baltica Jõhvi ? Kukruse teelõik, Tallinna ümbersõit ja Koidula piiripunkt. Keskkonnaprojektidest toetab ISPA Tartu prügila ehitamist ja Kirde-Eesti reoveepuhastussüsteemi renoveerimist.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele