Eesti saab ELis olles 3,5 miljardit krooni abiraha

Enim abiraha jõuab ettevõtjani energeetika ja kohaliku infrastruktuuri valdkondades. Regionaalarengu ja põllumajandusfondide kaudu võivad ettevõtjad saada raha ligikaudu 1 miljard krooni. Tingimus on, et kuni 50 osas peab taotleja olema kaasfinantseerijaks. Projektide kogumaht peaks ulatuma seega 2?2,5 miljardi kroonini aastas.

Rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna juhataja Ivar Sikku sõnul võib saada erasektor EL struktuurfondidest raha otseselt ja kaudselt.

Kuni Eesti ELiga liitumiseni saab Eesti abiraha aastas umbes 1,5 mld krooni, millest suur osa läheb teedeehituseks. Näiteks kavandatakse ISPA struktuurfondist sellel aastal Via Baltica Jõhvi ? Kukruse teelõik, Tallinna ümbersõit ja Koidula piiripunkt. Keskkonnaprojektidest toetab ISPA Tartu prügila ehitamist ja Kirde-Eesti reoveepuhastussüsteemi renoveerimist.

Edaspidiste toetuste saamise alusdokumendiks on riiklik arengukava, mis peab esitamiseks valmis saama 2002. aasta lõpuks.

Alates 1992. aastast on Eestile eraldatud välisabi kokku 11,97 miljardi Eesti krooni ulatuses, millest Euroopa Komisjoni tagastamatu toetus Eestile moodustab 4,6 miljardit krooni.